Oh teavas......Mis juhtus? esitasin endale mõtetes küsimuse. Kogu viha oli hetkega peast pühitud....õigemini kõik mõtted mis varem olid. Vaatasin pool šokis ilmega Bartoni sinistesse silmadesse ning ei osanud midagi muud teha.
Ma pean minema tööd tegema. ütles ta eemale sammuma hakates. Vaatasin talle järgi nii kaua kui sain, jäädes siis enda ette põrandale vaatama. Ärkasin äkki oma tühjast mullist üles ning kõndisin oma tuppa. Istusin tükk aega voodil. Kuulsin äkki koputust uksele.
Uks on lahti. ütlesin ukse poole ning see avati.
Tere päevast preili Cloyde. Kuulsin teie insidentist Starkiga ning tulin küsima, kas teiega on kõik korras. tundsin ära Coulsoni.
Minuga on kõik korras, aga kuidas Starkil on? Ma andsin vist liiga kõva obaduse. hakkasin äkki tundma süümepiinu.
Tegite täpse tabamuse ning murdsite ta nina. Praeguseks peaks kõik korras olema. lausus ta rahuliku ilmega.
See ongi põhjus, miks äkilise loomuga inimest välja vihastada ei tasu. ohkasin pead kätele toetades.
Tegelikult saatis Stark teile selle. ütles Coulson ligemale tulles ning ulatades mulle üht väikest pudelit läbipaistva vedelikuga.
Miks ta peaks vett saatma? küsisin kahtlustava pilguga.
See on pigem juuksevärvi eemaldamiseks, kuigi see roosa toon on üpriski sobiv. sain ka vastuse, noogutades siis.
Tänan. ütlesin kerge naeratusega ning võtsin pudeli enda kätte.
Head päeva. ütles ta uksest välja minnes. Ohkasin vaikselt ja sammusin pudelit käes hoides vannituppa, asudes roosa juuksevärvi eemaldamise kallal tööle.
*
Lõpuks ometi tagasi õige värvi juures. sosistasin peegli ees seistes, vaadates oma helepruune juukseid armastava pilguga. Roosa värv tuli kenasti välja ning sain taas rahulikult olla või siiski mitte. Kõndisin toast välja, jättes oma pikad juuksed vabalt lahti. Möödusin laboriruumist, kus ma märkasingi taas Starki töötamas. Sammusin uksest sisse ning istusin lauale. Sain korraks Starkilt mitte midagi ütleva pilgu ja ülejäänud aeg oli vaikus.
Anna andeks, et üle reageerisin. ütlesin äkki välja ning ohkasin. Nüüd vähemasti tead kui ohtlik on mind välja vihastada. Stark tõstis oma pilgu, jälgides mind tõsise pilguga ning äkki hakkas ta naerma.
Ma arvasin et ei kuule seda väljendit ühegi normaalse naise suust. ütles ta vaid ning rahunes naermisest maha
Ma pole ka tavaline. hoidsin end sama rahulikuna edasi.
Ma andestaksin, aga ainult siis kui sa oma projektist täpsemalt räägid. ütles ta taas tõsinedes.
Kurat võtaks, ole õnnelik et vabandust palusin. ütlesin kulmu kortsutades ning käsi rinnal risti asetades. Aga olgu. Ega sa enne ikka rahule ei jäta. ohkasin alla andes.
*
Kas ta on segane või? Ta teadis, et sa ei pruugi ellu jääda ning ta tegi seda ikka? küsis Stark laua ääre vastu toetudes.
Jah. Aga nagu näha siis olen elus. Projekti esimene näidis ei pruugi olla nii perfektne aga see töötas. See justkui ühendus mu närvisüsteemiga ning ma tundsin neid samamoodi nagu oma käsi. Jube imelik tunne oli. ütlesin kerge naeratusega, meenutades esimest lennu katset oma tööruumis.
Tahaksin ise selle pilku peale heita. Oleks see võimalik? küsis ta järgmisena.
Need on minu isiklikus tööruumis. Ma ei usu et mind niipea siit vabatahtlikult välja lastakse. vastasin kerge ohkega ning tundsin oma telefoni võrisemas. Keegi oli saatnud sõnumi. Vaadates sõnumit üle, taipasin koheselt et see oli tööots aga mulle ei meeldinud näha seal seda nime, mis seal oli.
Kurat... pomisesin peaaegu hääletult.
Juhtus midagi? küsis Stark vaikselt.
Ei midagi. Ma pean minema. ütlesin ruumist välja rutates ning juhtruumi. Otsisin pilguga üht isikut, keda ma märkasin suure akna ees.
Direktor Fury! sammusin akna suunas.
Jah preili Cloyde? küsis ta end ümber pöörates.
Sain tööotsa ning see meenutas mulle ühe küsimuse. Mida ma peaks oma eelmisele bossile ütlema? küsisin oma telefoni avatud sõnumiga ettepoole ulatades.
Ehk peaksite talle ütlema, et te ei tööta enam tema alluvuses? ütles Fury telefoni mulle tagasi ulatades.
Mul on halb eelaimdus, et sellega võib midagi jamalt minna. ütlesin oma arvamuse.
Võite vähemalt proovida. ütles ta külmalt ning pööras mulle selja.
Ma ei nõustu sellega. Ma ei ole siin elus ainult iseenast elus hoidmas, kui te veel ei tea. ütlesin veidike pahasema tooniga. Kuna midagi vastu ei kostunud sammusin eemale.
Vabandage ebameeldivuse pärast, aga ma ei ole enam teie alluvuses. saadsin bossile sõnumi ning üritasin välja mõtlema hakata plaani. Võtsin uuesti ette sõnumi, mille boss saatnud oli.
Miks on tal vaja kõrvaldada Phil Coulsonit? mõtlesin kulmu kortsutades.
*
Peale lühikest aega olin tagasi juhtruumis, kuuldes kellegi võõrast häält. Astudes uksest sisse, sain suure üllatuse osaliseks.
Kena et läbi astuda saite, preili Cloyde. lausus Fury minu poole surmtõsist pilku saates. Mind hakkas juba huvitama, kas ta vaatas kõiki nii või olin ma ise sellise pilgu ära teeninud? Ma ei mõelnud sellele kaua, märgates tema kõrval pikemat kasvu pruunikat tooni juustega meest.
Kena teid lõpuks isiklikult näha, Kapten. tervitasin viisaka naeratusega ning sirutasin käe tervituseks ette.
Meeldiv kohtuda preili Cloyde vastas ta, võttes mu käest käepigistuseks kinni. Lasime teineteise käest lahti.
Kuna praegu mingeid uudiseid ei ole, siis olete hetkel vabad. ütles Fury enne kui ta veidi eemale sammus. Siis kui üks läks, teine tuli või õigemini tuli neid siis mitu.
Alex, tore et sa siin juba oled. Sind Kapten on muidugi ka tore näha. lausus Stark uksest sisse marssides, tema kõrval Natasha ning üks tumepruunide juustega mees, kes tundus olevat pigem tagasihoidlik.
Cloyde, sa pole vist veel Bruce´iga kohtunud? küsis Natasha korraks minu poole pöördudes.
Ei, aga nüüd kohtusin. Meeldiv tutvuda. ütlesin viisakalt.
Samad sõnad preili Cloyde. Tony juba rääkis mulle teist. vastas ta korraks Starki poole vaadates.
Ma loodan et ta ei rääkinud sellest juhtumist mis vahepeal toimus. ütlesin kerge ohkega.
Ära muretse, ta rääkis ning oli uhke, et suutis ühe venelanna välja vihastada. tekkis sõbralik naeratus ta näole.
YOU ARE READING
Varjutus
FanfictionKogu lugu käib peategelase Alexandra pilgu läbi, kes on elus läbi elanud rohkem kui keegi oskaks aimata. Tema ainsaks pereks on Max, kelle ta väga noorena halva elu küüsist päästis ja enda hoole alla võttis. Mis juhtub, kui kokku panna üpriski kange...