Kõigest tund aega peale klubisse jõudmist taipasin kui idiootne idee oli võtta kaasa keegi, kes haarati minu juurest eemale vähema kui poole tunniga. Clint ei paistnud sellest häiritud olevat kui teda ümbritses salk naisi, kes kasutasid iga väiksematki võimalust temaga rääkida ja end tema külge kleepida. Püsisime Melindaga koos kogu suure saali teises otsas, aga hoolimata vahepeal ringi kakerdavatest inimestest, oli mul ikkagi otse vaade Clintiga toimuvast. Ma hoidusin tagasi, et mitte sinna tormata ja teda eemale vedada, kuna see jätaks armukadeda mulje minust, kes ma käitusin viimased paar päeva enamuse ajast ükskõikselt.
Kuhu su abikaasa kadus? küsis Melinda veiniklaasis olevat aeglaselt loksutades. Noogutasin sinnapoole, kus härra Brook oli ning ohkasin vaikselt.
Meil tuleb täna vist pikk jutuajamine ning üks meist kahest visatakse hotellist välja või lahkub vabatahtlikult. vastasin enda eest laualt klaasi apelsini mahlaga võttes. Melinda saatis mulle selle peale kahtlustava pilgu ja silmitses mind tükk aega kergelt kissis silmadega.
See on harva esinev nähtus, kui keegi klubis ei tarbi tilkagi alkoholi. ütles ta kerge naeratusega, saates kiire pilgu mu kõhule.
Kui mul on kavas oma abikaasaga rääkida, on targem kui ma ei joo end täis. Mida kainem seda parem. laususin klaasi tagasi lauale pannes.
Tere õhtust daamid. tervitas meie juurde ilmunud umbes 20 aastane noormees, temaga koos 3 tema semu.
Tervist poisid. Soovite istuda? küsisin kerge naeratusega.
Hea meelega kui kutsutakse. vastas üks kamba tegelastest. Esimesena tähelepanu saanud isik istus minu ja Melinda vahele, teised mahutasid end meie kõrvale, seega lõpuks olin 3 noormehe tähelepanu all. Hakkasime lihtsalt rääkima. Saatsin korraks pilgu Clinti poole, kes vaatas just samal hetkel minu poole. Naeratasin talle, saades vastu üllatunud pilgu. Kell 12 öösel otsustasin seltskonna jätta ja lahkuda.
Oli meeldiv teiega vestelda härrased, aga ma pean minema. laususin oma istekohalt püsti tõustes ja sama tegi Melinda.
Ma arvan et lähen ka. Aeg juba hiline. lausus ta minu kõrvale tulles. Meid üritati tagasi istuma meelitada, aga jäime oma otsusele kindlaks. Jõudes taksoga tagasi hotelli ja oma tuppa , eemaldasin esimese asjana ehted, viies need magamistuppa. Uks avanes ja sulgus lühikest aega peale seda.
Lex? kuulsin Clinti häält. Kõndisin elutuppa, saates talle küsiva pilgu.
Mis viga? küsisin süütu naeratusega.
Mida sa tegid? küsis ta vihase pilguga mind silmitsedes.
Kullake, ma tegin sama mida sina. Nüüd tead mis tunne minul oli. vastasin koheselt, kirudes iseennast maapõhja. Tekkis hetkeline vaikus.
Kas ma kuulsin õieti? Sa oled armukade? lausus Clint võiduka naeratusega.
Sul võib olla kulli nägemine aga kuulmist pole ollagi. vastasin enesekindlat hoiakut säilitades.
Anna kord juba alla. Ma näen kui väga see kõrvetab, kui sa sunnid end minust eemale hoiduma. lausus ta sammu ligemale astudes.
Sa ei ole psühholoog, et tead mida mina tunnen. Sul pole õigust midagi sellist arvata. muutusin aina tõrksamaks.
Ma tean sind piisavalt hästi. Sa ei liimiks ennast võõrastele kuttidele külge nagu sa täna tegid. Sul oli plaanis mind vaid ärritada. asetasin käed puusadele ja vaatasin teda vihase pilguga.
Ja mida sina tegid? Kas sina ei teinud mitte seda sama? Üritasid nii haleda näitemänguga midagi saavutada. sisisesin välja.
Kõik mida ma ka ei ürita, käitud sina ikka nii jäärapäisena! kähvas ta äkki
Ma olengi jäärapäine! karjusin välja.
Ma ei mõista, mis sinuga nii äkki juhtus? Varem olid sa palju mõistlikum. tuli ta minu ette seisma.
Juhtusid sina ja ma muutusin jäärapäiseks. Piisav vastus? vaatasin teda vihase pilguga. Ja peale selle juhtus ka see missioon. Oleks ma teadnud, et see selliseks kujuneb, oleksin ennem lasknud kellelgi end maha lasta. lisasin juurde ja pöörasin end ümber, hakates magamistuppa kõndima, kui Clint mu randmest kinni haaras, tõmmates mind tagasi.
Missioon on praktiliselt läbi. Ma jätsin su missioonist teadlikult välja, selle pärast olin rohkem ära ja tegin topelt tööd. ütles ta suure uudise välja. Rapsasin oma käe vabaks. Olin pehmelt öeldes šokis.
See on julm nali. pomisesin peaaegu hääletult.
See pole nali. lausus ta mulle vabandavalt otsa vaadates. Nüüd on piir ületatud. mõtlesin vihast hambaid kokku surudes.
Kes oled sina, et mind kõigest välja jätsid? See pole sinu asi otsustada mida ma teen! karjusin välja Mul on kõrini sellest, et mul ei lasta midagi teha!
Rahune veidi. ütles Clint
Ei! Ma ei rahune! Ise sa selle jama kokku keerasid nüüd lepi sellega! kähvasin vastu, kõndides mehest mööda. Ta tegi ka seekord katse mind tagasi tõmmata, kui ta eemale lükkasin, kinkides ühe tugeva kõrvakiilu üle mehe põse. Ära.puutu.mind. sisisesin mürgiselt, jäädes oma kohale seisma. Kõndisin toast välja koridorile, hakates minema treppide poole. Jooksusammud järgnesid mulle.
Lex! hõikas Clint järgi ja tõmbas mind juba jälle paigale. Ootamatult ta suudles mind. Üritasin teda veidi aega eemale nügida, aga andsin alla kiiremini kui arvasin. Ta tõstis mind üles, põimisin oma jalad tema piha ümber ja lasin tal end tagasi hotellituppa kanda.
Igavene kaval tõbras. laususin korraks suudlust katkestades. Tundsin ta naeratust enda huulte all.
Oohlallaa
Kuna mul omal ei ole ühtegi huvitavat küsimust, siis võite neid ise küsida.
YOU ARE READING
Varjutus
FanfictionKogu lugu käib peategelase Alexandra pilgu läbi, kes on elus läbi elanud rohkem kui keegi oskaks aimata. Tema ainsaks pereks on Max, kelle ta väga noorena halva elu küüsist päästis ja enda hoole alla võttis. Mis juhtub, kui kokku panna üpriski kange...