Varjutus

Varjutus 42 Vangistus

Järgmisel päeval kell 1 olin ma hotellist väljunud, kõndides üksi mööda tänavat Melindaga kohtuma. Olin selga pannud mustad teksad, valge triiksärgi ning sinna peale musta tooni jaki. Juuksed olid krunni tõmmatud. Kontsadega ma enam jamama ei hakanud, valides madala säärega musta värvi saapad. Nagu aru saada on, polnud tegemist eriti tähtsa ärilise tagaplaaniga kokkusaamisega. Pigem taas niisama lobisemise mõttega.  Hakkasin sellega juba harjuma. 

Kuulsin kuidas üks kaubik kusagil ligiduses pidurite kriginaga seisma jäi. Kostus ustega paugutamine ja sammud. Hetk hiljem haarati minust kinni ja kellegi käsi leidis koha üle mu huulte. Mu kätest hoiti kinni ja olin vägagi abitus olukorras. 

Rahu rahu iludus. Käitu ilust või sa lendad siit inglikesena ära. lausus mehehääl mulle kõrva. Mind viidi kaubikusse ning kohe kui uks sulgus, seoti mu käed kinni ja samuti jalad. Üle suu leidis koha teibitükk. Üritades ühele 3 mehest kallale minna, löödi mind oimetuks.

*

Siduge ta kinni poisid. kuulsin juba varasemast kuuldud häält. Avasin silmad, tundes et olin istuma pandud toolile. Mu käed ja jalad seoti tooli külge ning olin ka pihta pidi tooli seljatoe küljes. Teibitükk tõmmati mu huultelt ära, jättes alles tulitava valu kohale, kus teip oli. Tõstsin oma pilgu, märgates oma suureks üllatuseks Melindat mind õela pilguga silmitsemas.

Üllatus või mis? naeratas ta mind kinni sidunud meestele viibates, et nad lahkuksid.

Mida sa tahad? Mida ma tegin? küsisin hirmunud pilguga.

Sa ei pea enam mängima seda keda sa ei ole. Ma murdsin teie kahe plaanist läbi. Ma olen Martini isiklik ihukaitsja ja pidin välja uurima, kas teie kaks olete tõelised Brookid. Nagu näha, ei ole. selgitas ta minu ette seisma jäädes. Ütle et sa ei ole Alexandra Cloyde ja su paariline Clint Barton? lausus ta kerge naeratusega, asetades oma käe mu kaelale. Sisisesin vaikselt, andes oma vihast märku. Kas sa ei küsigi oma abikaasa asukoha kohta?  esitas ta uue küsimuse.

Ära irvita lirva. Sa ei taha teada mis juhtub, kui ma peaks lahti pääsema. sisisesin hambaid kokku surudes.

Oi oi...ma kardan sinusugust närakat kohe väga palju. Algaja selline. ütles ta mulle lähemale naaldudes. Sülitasin talle näkku, mille eest teenisin löögi kõhtu. Olin veidi aega hingetu.

Ära aja mind tigedaks. ütles ta oma nägu pühkides ja ruumist väljudes. Ligikaudu tund aega hiljem toodi ikka veel teadvusetu Clint sisse. Jälgisin terve aeg, kuidas ka tema ühe tooli külge seoti. Niipea kui uks taas lukustati, jäin ootama millal Clint ärkab. Läks päris kaua aega, kuni hakkasin kuulma ägisevat häält endast veidi eemalt.

No oli ka aeg üles ärgata. laususin mehe poole vaadates.

Mis juhtus? küsis ta end lahti tõmmata üritades.

Ma ei tea kuidas sinuga oli, aga mind püüti tänavalt kinni ja löödi uimaseks. Tean vaid seda et selle taga on Melinda nimeline mõrd, kes on Martini ihukaitsja ja nuhk. vastasin  ta küsimusele.

Me peame siit välja saama. lausus Clint ikka veel end lahti saada üritades.

Ooh..no shit Sherlock. Miks ma muidu ootasin millal sa ärkad. laususin üpriski sarkatiliselt. Olime mõlemad tükk aega vait, üritades mõelda välja plaani. 

Mul tekkis isegi üks idee, aga ma ei tea kas see töötab. lausus Clint minu poole vaadates.

Ja mis see oleks? küsisin vastu.

Suudaksid sa tooliga frontflip´i teha? küsis ta kulmu kergitades. 

Pole kunagi proovinud aga võib katsetada. Mis kasu sellest oleks, kui ma abitu kilpkonna komber põrandale selili jään? küsisin närvilise tooniga hääles.

Ma jään külili põrandale ning ürita tabada rohkem tooli seljatuge. Loogiliselt võttes peaksid sa vabaks pääsema. andis ta vastuse.Hakkasin Clintile lähemale nihkuma, lootes et ma vahepeal pikali ei kukuks. Jõudes piisavalt ligidale, kukutas Clint end külili ja hoidus põranda ligi. Tegin kiire hüppe ettepoole ning oodatult maandusin selili. Kostus puit tooli raksumist ja see lagunes koost. Tõmbasin köied enda ümbert ära, asudes Clinti lahti päästma.

Jumal tänanud et see õnnestus. Sa oled geenius. laususin kohe kui Clint tagasi jalul oli.

Nüüd on veel lukk jäänud. ütles ta ukse poole viidates. Tõmbasin oma krunni seest välja ühe juuksenõela. Torkasin selle lukuauku ja asusin ust lahti muukima. 

Natuke veel...pomisesin keelt hammaste vahel hoides ja kostus klõpsatus. Clint avas ukse, vaadates mind kiitva pilguga. Jooksime mööda koridori edasi, üritades leida väljapääsu. Väljapääsu me ei leidnud, see eest leidsime end ümber piiratult. 

 Kallis...nüüd on paras jama käes. ütlesin samm haaval lähenevat salka silmitsedes. 

Küll me hakkama saame. lausus ta julgustavalt. Olime esimesed kes ründasid. Taas tuli proovile panna kõik võitlemisega seotud oskused. Suudsime kuidagi hakkama saada, võttes viimase tüübi koos ette. Clint hoidis teda kinni. Andsin hirmust värisevale mehele tugeva löögi näkku ja palusin Clintil ta lahti lasta.

Mine koju emme juurde tagasi! karjusin värisevat meest eemale lükates, kes kasutas võimalust minema lidumiseks.

Kust sellised tulevad? küsis Clint mind endale ligemale tõmmates. 

Sealt kust teisedki, aga nendel on memmekuse probleemid. vastasin edasi kõndima hakates, tõmmates Clinti kaasa. Sörkisime mööda koridore edasi, kuni jõudsime järgmise koridori asemel väljapääsuni. 

Ja kuhu teie lähete? kuulsin Melinda häält, enne kui ukseni jõudsime. Ta hoidis käes relva, hoides meid sihikul. 

Pane relv käest idioot. Mida sa meie tapmisega saavutad? küsisin võimalikult rahulikult.

Saavutan selle, et maailmas on kahe võrra vähem palgamõrvareid. lausus ta hullumeelse pilguga. Kostus lask. Valu jooksis lainetena üle mu keha laiali, pannes mind korraks valust röögatama. Vajusin maha. Tundsin midagi sooja valgumas üle mu kõhu. Kostus veel üks lask ning elutu keha kukkumist põrandale.

Lex...Kas sa kuuled mind. Vasta! tõstis Clint mind endale sülle. Mu pilk hakkas hägustuma.

Ma tulen rahus, ma ei tee midagi halba! kostus Martinile omane hääl ja jooksusammud. Clint tõmbus äkki kangeks. Mis juhtus?! küsis sama hääl, tulles aeglaselt ligemale.

Hoia eemale. sisises Clint minust tugevamalt kinni hoides.

Ma ei tea mis Melindale sisse läks. Mina pole selles süüdi. Ma tahan aidata. Ta tuleb kiiresti haiglasse toimetada. lausus Martin. 

Pea vastu kallis.. sosistas Clint mulle. Suunasin oma uduse pilgu Clinti poole, kes mu oma kätele tõstis ja kõndima hakkas. 

Võta minu auto, see asub kohe siinsamas parklas. lausus Martin ja jooksis kusagile minema. 

Clint.... sosistasin peaaegu hääletult.

Ma kuulan sind Lex. vastas ta uksest välja jõudes. Tundsin õrna tuuleiili oma lahtiseid juuksesalke liigutamas. Ma ei jõudnud midagi rohkemat öelda kui kaotasin meelemärkuse

See polnud küll hea, ega?

Mis on olnud teie lemmik osa ja miks? Vastake ausalt.