3. osa

367 32 1
                                    

Õnneks sai varsti tund läbi. Siis oli üks tund veel. Kui see ka läbi sai, siis läksin koju. Hakkasin kodutöid tegema. Kui tehtud sai, kuulasin veits muusikat. Siis mõtted rändasid uue poisi peale. Ta oli kena, aga ma ei tea. Midagi temas oli eriskummalist. Ma tunnetasin seda. Lõpetasin temast mõtlemise. Otsustasin minna metsa jalutama. Õnneks oli mets lähedal. Kõndisin seal veits ringi. Ilm oli ilus, linnud laulsid. Kõik oli vaikne ja rahulik. Siis istusin puu najale ja nautisin vaikust ja vaikset linnulaulu. See oli nii ilus. Püüdsin ära arvata, mis linnuga tegu on, aga ei arvanud. Siis kuulsin enda taga sahinat. Vaatasin taha. Seal kõndis hunt. Ta oli veits teistsugune. Nagu suurem kui tavalised hundid. Kohkusin natuke, kuna siin metsas ei tohiks metsloomi olla. Vähemalt selliseid mitte. Püüdsin olla väga rahulik, aga mul see ei õnnestunud.
Ma liigutasin jalga ning see tegi häält ning hunt märkas mind. Ma hakkasin kartma, et äkki tuleb hunt siia ja teeb mulle midagi.

Kate eluWhere stories live. Discover now