Kirjelda mulle, mis on armastus?

6. pilt

6.pilt

Viimane tund.

On inimese õpetuse tund. Mary istub koos Sandraga uksepoolse rea kolmandas pingis ja teeb rahulikult tunnitööd, kui Sandra teda müksab ja tema poole paberilipiku libistab.

Mary: (loeb kirjakest, tõstab pilgu ja sosistab Sandrale) Kas sa oled hulluks läinud?? Ta kohe kindlasti ei vaadanud mind!

Sandra: Nagu sa oleks seda märganud (muie), sa ju oled kogu aeg nina raamatus.

Mary: Me oleme koolis, siin peabki õppima ju!?

Sandra: Sa paistad närvis olevat. Kõik ok? (hoolivalt) Kas ma peaks Jakobile pärast ütlema, et sa ei saa temaga välja minna, kuna sul hakkas paha?

Mary: ei, ei, ma ei ole üldse närvis, kõik on hästi. Las ma teen nüüd selle töölehe lõpuni.

Sandra: Selge see! Aga tea, et kui sul on midagi vaja, sa võid alati mult küsida.

Mary: (tüdinult) Ja jah.

Klassijuhataja: Hea küll klass, teil on 10 minutit tunni lõpuni. Muide, ma panen selle töölehe eest hinde.

Sandra: (ehmunult) Maryyyy!!!!!

Mary: (itsitades) Vaat kes nüüd abi vajab.

Sandra. Ei, aga ma lihtsalt ei saa aru sellest.

Mary: Ah, anna siia, ma teen ära sulle.

Sandra: Sa oled ingel!

Mary: Seda olen ma täna juba kuulnud. (muigab, töölehtede tegemise vahele)

5 minutit hiljem on Maryl mõlemad töölehed tehtud ja ta tõuseb püsti, et need õpetajale ära viia, aga teel õpetaja laua juurde ta koperdab oma enda jalgade otsa. Ta küll ei kuku ümber, kuid selle müra peale tõuseb päris mitu pead. Üks neist on ka Jakob. Hetkeks kohtuvad Mary ja Jakobi pilgud, aga Mary kõnnib kohe edasi. Ta asetab tööd õpetaja lauale ning kõnnib oma laua juurde tagasi.

Mary: (vajub oma kohale ja teeb ennast nii väikeseks, kui inimlikult võimalik)

Sandra: Kas sa nägid, kuidas ta sind vaatas?? See tüüp on sinusse kõrvuni armunud!

Mary: Esiteks, ei ma ei näinud seda, kuidas ta mind vaatas, mul oli tegemis püstijäämisega. Ja teiseks, EI! (veidi liiga valjult, klassis tõuseb taas paar uudishimulikku pilku, kuid seekord Jakob ei tee sellest välja ja jätkab süvenenult oma töölehega)

Klassijuhataja: Tüdrukud, ma tean, et teil on töö tehtud, aga selle pärast ei pea kohe kisama hakkama. Äkki saate viimased minutid vaikselt istuda?

(Mary ja Sandra noogutavad õpetajale ja õpetaja jätkab töölehtede parandamisega)

Tunnilõppu märkiva kellahelinaga tormavad Mary ja Sandra nagu kaks välgunoolt klassist välja ja võtavad suuna tualettide poole.

Mary: (tualetti jõudes) Okeii, mida kuradit me siin teeme?

Sandra: Mul oli kogu tund vaja vetsu minna ja noh, kuna sa oled juba siin, ja sa oled imeline sõber, siis äkki sa teed mulle teene ja kammid vähemalt juuksed ära.

Mary: Mu juuksed näevad halvad välja?

Sandra: Ei-ei, ära selle pärast muretse, lihtsalt sa lähed õue ja äkki, kui sa punud juuksed patsi, siis ei lähe need tuulega nii puntrasse.

Mary: Okei, sellega olen ma nõus.

Sandra: Aitähh sulle, kuninglik kõrgus, ma nüüd lippan.

Mary: Itsitab ja haarab kotist juukseharja ja paar patsikuumi ning asub asja kallale.

Sandra: (tuleb tualeti kabiinist välja) Hei-hei-hei, vaat kes ennast kuti pärast üles mukib. (togib Maryt)

Mary: Ahh see ei ole midagi (vastab Mary huulebalsamit peale pannes, vaatab kella), oi, pagan, ma jään hiljaks!

Sandra: (käsi kuivatades) Oota mind kaa!

Mary: See on minu "kohting", mitte sinu, ninatark.

Sandra: Aga ikkagi, ma tahaks kohusetundliku sõbrannana oma printsessi ära viia ja sellele maniakile, rikas või mitte, sõnad peale lugema.

Mary: (naerab)

Sandra: Ma ei tee nalja!

Mary: Hea küll, hea küll, lähme juba (koolikotti haarates)

Sandra ja Mary jooksevad koos garderoobi ise naerukrampides.