Kate elu

8. osa

Peale kooli läksin ma Louisega koos koolist välja.
M:Kuhu me läheme?
L: Küll siis näed.
Me läksime metsa.
M:Mis me siin teeme?
L:Ma räägin siis sulle, miks ma sealt lahkusin.
Ma lahkusin, kuna mu saladus hakkas välja tulema.
M:Mis saladus?
L:Ma jõuan veel sinna.
Sa nägid solvanguid jah?
M:Jah.
L:Nad tahtsid, et ma lahkuks, kuna mind peeti imelikuks. Ma vihastusin tihti, käisin teistsuguselt riides. Mul polnud sõpru seal. Ma isegi peksin ühte poissi. Ta solvas mind ja mu ema. Ma ei saanud midagi teha. Tegin seda vihahoos.
M:Ja kas sa oleksid eile mulle midagi teinud, kui oleksid rohkem vihastunud?
L:Ei usu. Sa oled tüdruk. Ja tüdrukuid ma ei löö.
M:Ok.
L:Põhjus, miks vihastun, on ikka paras fantaasia.
M:Mis mõttes?
L:Ma näitan sulle.
Siis ta äkki hüppas ning muutus...
Ma kiljatasin, sest ta muutus hundiks. Siis märkasin, et ta on see sama hunt, kes eile mu päästis.
Siis muutus ta tagasi inimeseks.
L:Ma olen hunt.
M:Sina olidki see, kes mind eelmine kord vaatas ja ka eile ning mu päästis.
L:Jah. Ja sina päästsid mu. Ma nägin kui kurb sa olid ning see tegi mulle haiget. Tundsin end täieliku tohmanina.
M:Ah. Pole midagi. Ma andestan sulle. Ma mõistan sind.
L:Aitäh. Lähme äkki õhtul välja? Teen sulle selle heaks.
M:Okey.
L:Tulen sulle kella kuueks järgi.
M:Ok.
Siis läksime me autosse ning ta viis mu koju.

Pildil on siis Louis.
Vote/comment :)