Oli talv ja vägagi külm. Ma otsustasin minna Härra Tumnuse juurde. Lootsin, et seal on soe. Senikaua, kuni nõid valitseb Narniat, ongi koguaeg talv. Isegi jõule pole. Ma tapaksin ta heameelega, aga ei saa. Mulle ei meeldi sõda. Eriti veel võidelda.
Pärast viit minutit kõndimist, nägin Tumnuse maja.
Jõudsin tema ukse taha.
Koputasin uksele. Keegi ei avanud. Kpoutasin uuesti.
"Tumnus, see olen mina, Bella." ütlesin vaikselt. Ma ei tahtnud, et keegi teine kuuleks.
Siis tehtigi uks lahti.
"Bella, tule sisse. Sul on kindlasti külm." , ütles Tumnus.
Ta lasi mu sisse. Ta tuba oli soe. Läksin kohe kamina juures olevale toolile istuma.
"Kas ma võin mõni aeg siin olla?" , küsisin mina.
"Loomulikult võid. Seal, kus sa tavaliselt oled, on väga halb koht. Seal on kindlasti külm." Vastas Tumnus.
"Seda ta on." , ütlesin mina jälle.
"Ma teen sulle teed." , ütles Tumnus.
"Aitäh. Sa oled minu vastu nii hea.", vastasin mina.
"Kuidas siis muidu." vastas ta.
Ta läks köögi poolsesse kohta ja tegi teed. Ma sirutasin käed kamina poole. Mul hakkas soojem.
Mõne minuti pärast tuli Tumnus tee ja küpsistega. Võtsin ühe sõõmu. Mul hakkas veel rohkem soojem.
"Ma pean korra ära käima. Sa ole seni siin.", ütles ta.
"Ole mureta.", vastasin mina
Ta võttis oma salli ja vihmavarju ja lahkus majast. Ta pani ka ukse lukku.
Istusin siis seal ja jõin teed. Võtsin ka küpsist.
Varsti kuulsin ukse juures hääli ja samme. Otsisin ruttu kohta, kuhu end peita. Lõpuks leidsingi selle. Kuulsin ust lahti tegemas.
"Bella?" , küsis keegi.
Sain aru, et see on Tumnus.
Tulin välja. Nägin, et ta polnud üksi. Temaga oli üks väike tüdruk.
See siis esimene osa. Loodan, et meeldis. Oleks tore ka lugeda tagasisidet.
JE LEEST
Bella saladus (Narnia kroonikad fanfic)1. raamat
FanfictieBella tundub olevat tavaline inimene. Aga tal on üks saladus, mida keegi ei tea peale Aslani. Nimelt ta saab muutuda gepardiks ükskõik, kuna ta soovib. Ta hoiab seda saladuses. Mis juhtub siis, kui ta kohtub Pevensitega? Kas ta räägib neile saladuse...
