Bella saladus (Narnia kroonikad fanfic)1. raamat

5. osa

Olime jõudnud juba päris kaugele. Me pidime jõudma Aslani hiide.

Olime peaaegu jõe juures, kui kuulsime samme. Keegi jooksis.
Varsti nägime teda. Selleks oli tüdruk. Tal olid punaks pruunid juuksed.

"Kes sa oled?", küsis kopra isand.

"Minu nimi on Nina.", vastas tüdruk.
"Mis sa siin teed? Miks sa jooksed?", küsisin.
"Põgenen Valge Nõia eest. Ta ajab mind taga. Ta tahab mind tappa.", vastas ta.
"Miks?", küsis seekord kopra emand.
"Ta ei taha mind siia. Ma olen Arhenlandi printsess.", vastas ta.
Me kõik kummardasime.
"Siis võite meiega liituda. Me põgeneme samuti. Me läheme Aslani hiide.", ütles kopra isand.
"Aitäh!", vastas ta.
Liikusime edasi. Ma tunnetasin, et see tüdruk pole eriti sõbralik. Mitte et ta valetaks või nii. Ma saan aru kui keegi valetab. Looma vaist. Ta pole lihtsalt iseloomult sõbralik.

Varsti kuulsime kuljuseid. Arvasime, et see on nõid. Hakkasime jooksma. Leidsime koopa. Läksime kõik sinna. Varsti jäi kõik vaikseks.

"Ma lähen uurin.", ütles kopra isand.
Ning ta läksgi.
Varsti tuli ta tagasi.
"Tulge.", ütles ta.

Nii me siis läksimegi välja. Meie ees seisis valge habemega, punase valge kostüümiga vanamees.
"Jõuluvana!", hüüdis Lucy.

"Arvasin, et siin pole jõule.", ütlesin.
"Aslan on siin. Nõia jõud hakkab nõrgenema.", ütles jõuluvana.
Ning siis pööras ta koti poole.
"Kingitused!", hüüdis Lucy jälle.

"Mitte ainult. Need on asjalikud.", ütles jõuluvana.
Ta võttis kotist mõõga koos tupega ja kilbi, millel oli kujutatud lõvi. Selle andis ta Peterile.
Järgmisena võttis ta vibu ja nooled koos noolehoidjaga. Selle andis ta Susanile. Siis võttis ta väikese pudeli, mis tundus olevat kristallist, ja pistoda ning andis need Lucyle. Ta ütles, et üks piisk ja igasugune haigus paraneb.
Siis võttis ta kotist veel ühe mõõga koos tupega. Selle andis ta mulle. Käepidemel oli kujutatud gepardi.
Siis kutsus ta mind enda juurde. Ta võttis kotist veel midagi. Ta pani selle mulle kätte.
"Milleks see on, seda pead küsima Aslanilt ise küsima.", ütles ta.
Ma noogutasin.
Siis ta jättis hüvasti ning lahkus. Vaatasin seda, mida ta oli andnud. Ta andis mulle kaelakee.

Me hakkasime edasi liikuma. Ma panin kaelakee kaela. Asetasin nii, et keegi ei näeks.

Loodan, et meeldis.