Varjutus

Varjutus 70 Vaenlane ei hüüa tulles

Kuna rohkem erilisi tegevusi Kathy vahepeal välja mõelnud polnud, jätkus õhtu tavalises rütmis. Veetsime ise Clintiga veidi aega tantsupõrandal. 

Kuidagi harjumatu tunne on hinges. laususin vaikselt, põimides oma käed Clinti ümber.

Tean. Tunnen sama. vastas ta oma lõuga mu õlale toetades.

Me ei veetnud isegi üht aastat koos, kui juba otsustasime pesa punuma hakata. laususin mõtetesse vajudes. Samas on tunne nagu ma tunneksin sind juba aastaid.

Sa oled parim mis mu elus kunagi juhtunud on. Sa tõid välja mu inimliku külje. 

Ennem olid loom? kuulsin ta kerget muiet.

Kui sa oled väga kaua tegelenud selle alaga, millega ükski normaalne inimene ei tegeleks, muudab see su lihtsalt kiviks. Tundetu objekt mis kuuletub kellelegi. vastas ta vaikse ohkega.

Sina suudsid minus välja tuua mu rahuliku poole. Tõid mu halli ellu värve. Mõjusid isegi nii tugevalt, et mul on ikka veel hommikuti kerged iiveldushood. turtsusin hetkeks naerda. Ta tõmbus veidike eemale, et mulle otsa vaadata.

Ma armastan sind, ükskõik mis ka ei juhtuks. lausus ta pool sosinal.

Mina armastan sind ka. vastasin oma käsi mehe kaela taha libistades.

Pisikese elu saab olema igati kirju. Ei jõua ära oodata, millal ta sünnib, astub esimesed sammud, ütleb esimesed sõnad ja suureks kasvab. asetas ta oma käe mu kõhule. 

Kusagilt kaugelt kostus imelik mürin. Maapind kakkas õrnalt vappuma. Kõik vaatasid äreva pilguga ringi. Olin Clintist paar sammu eemale võpatanud.

Hei, võtke need, hoiame ühendust kui midagi juhtub. andis Phil minu kätte paari kõrva käivaid jublakaid. Clint võttis ühe enda kätte ja asetas kõrva. Tegin sama, üritades pilguga leida Kathyt või oma isa. Äkki kostus kohutav mürin ligemalt koos tugevama maapinna raputusega. Kathy hakkas tegelema külaliste ära toimetamisega, samas kui agendid jäid kohale. Meie ümber tekkis tihe lõhnatu suits. Ma ei märganud kust see tuli. See lihtsalt ilmus ja jättis mulje, nagu seisaks läbinähtamatu vati sees. 

Lex? Oled veel siin? kuulsin Clinti häält väga ligidalt, aga ma ei näinud teda.

Siin. Mis kuradima asi see toimub? küsisin Clinti hääle suunas paar sammu minnes, märgates teda siis. Kuulsin teisi ligiduses rääkimas.

Alex, Clint, teie peaksite küll siit jalga laskma. Ja kohe. kostus taas Coulsoni hääl.

Mida rohkem meid on seda parem. Lex, sina peaksid küll minema. Ma ei taha, et sa viga saaksid. arvas Clint.

Kas sina näeksid sellisest piimasupist kusagile minna? Mina küll mitte, mis tähendab et ma jään. haugatasin vastuseks. Kostus uus mürin koos tugevama raputusega ning siis madal kõkutav naer.

Kas see pole mitte hale? Mis tunne on mitte näha? Poleks osanud arvata, et saan nii hea võimaluse SHIELDi agente maha nottida, isegi kui teid pole siin nii meeletult palju. Siiski mõni eriline isend. kuulsime võõra mehe juttu kusagilt ligidusest. See kõlas igast küljest, nagu ta oleks kõikjal. See ajas aju natuke segadusse.

Kes sa oled? küsis Roberts. Kuulsin kuidas keegi oli relva laadimisega ametis.

Vaenlane. Vaatame kuidas te hakkame saate... muutus mehe hääl õelaks. Kostusid igast küljest jooksusammud. Clint tõmbas mu äkki enda vastu, suudles mind huultele ja vaatas siis mureliku ilmega mulle otsa, suutmata midagi öelda. Udu muutus õrnalt hõredamaks ning tänu sellele nägime mustas lahinguriietuses isikuid. Imelik kuid see ka polnud, polnud neil relvi käes. Rebisin kleidi seelikuosa pealmise kihi ära, muutes riietuse kergemaks ja mugavamaks. Nii sain ka paremini võidelda. Vahemaa minu ja mu abikaasa vahel aina kasvas, mis muutis raskemaks teineteisel silma peal hoida. Sain aru miks. Tundsin ühel hetkel torget seljas. Tundsin külma tunnet üle keha valgumas ja  sundides mind paigale. Pilk muutus häguseks ning see mees keda olin ründamas kasutas juhust mulle korraliku lõuahaagi andmiseks, mis lükkas mu momentaalselt teadvusetusse.