16. osa

187 22 1
                                    

Kui lõpetasime söömise, siis hakkasime telekast filmi vaatama. Olime vaadanud juba pool tundi filmi, kui koputati uksele. Läksin avama. Ukse taga oli kuller. Ta käes oli kast. Ma pidin andma allkirja. Andsin selle ära ja võtsin kasti enda kätte. Kuller lahkus ja panin ukse kinni. Läksin elutuppa tagasi.
L:Kes seal oli?
M:Kuller.
L:Mis see on?
M:Ma ei tea.
Istusin diivanile ja asetasin kasti endale sülle. Hakkasin siis seda kasti avama. See polnud väga suur kast. Tegin selle lahti ja seal olid ümbrik, väike karp ja kaelakee.
Võtsin ümbriku. Tegin selle lahti ning seal oli kiri. Hakkasin seda siis lugema.
Seal oli kirjas nii:
Tere Kate.
Ma tean, et sa ei tea, kes ma olen. Minu nimi on Michael. Ma olen sind natuke jälginud. Vabandan selle pärast. Sa kohtud selle poisi Louisega ning arvatavasti on ta sulle minust natuke rääkinud. Ma pole nii hull ka nagu tema väidab. Ma ei taha sulle haiget teha. Ma tahaksin mingil ajal sinuga vestelda. Loodan, et teeksid seda au mulle.
Sa kindlasti mõtled, et miks ma sulle kirjutan ja sulle selle karbi saatsin. Asi on nimelt selles, et ma tahan rääkida sulle su minevikust. Ma ei hakka sulle pikalt praegu seletama. Pole mõtet. Karbis on su minevik. Õigemini su vanemate minevik. Ma tundsin su ema. Aga lähemalt kõigest sooviksin rääkida ikkagi näost näkku. Helista mulle kui soovid rääkida. Minu number on 5******4. Jään ootama su kõnet.

L:Kellelt see on?
M:See on Michaelilt.

Siin siis uus osa. Sorry, et varem pole tulnud. Loodan, et meeldis see osa.

Kate eluWhere stories live. Discover now