L:Mis seal kirjas on?
M:Ta tahab minuga rääkida minu minevikust.
L:Mida? Kuidas tema peaks seda teadma?
M:Ta kirjutab, et tundis mu ema.
L:Sa usud teda?
M:Ma ei tea.
L:Ma eriti ei soovita. Mis seal karbis on?
M:Pole veel vaadanud.
Võtsin selle karbi sülle ning avasin selle. Seal olid pildid minu emast koos mingi poisiga. Neid oli mitu. Nime taga polnud.
Sellel hetkel otsustasin Michaeliga kohtuda. Võtsin telefoni kätte.
L:Kellele sa helistad?
M:Michaelile.
Võtsin kirja ja toksisin numbrid telosse. Helistasin siis talle. Peale paari kutsumist võttis ta vastu.
Mi:Jah.
M:Tere. See olen mina, Kate. Te tahtsite rääkida?
Mi:Tere tere. Tore, et helistasid. Kuna sulle sobib?
M:Homme kell kolm.
Mi:Olgu ja kus kohas.
M:Pargis.
Mi:Kohtumiseni siis.
M:Head aega.
L:Te kohtute?
M:Jah.
L:Ma tulen kaasa.
M:Ei ma lähen üksi.
L:Ta on ohtlik.
M:Ma ei karda. Ma lähen üksi ja jutul lõpp.
L:Okey.
Louis oli veel minu juures tund aega ning siis lahkus.
Järgmine päev kell kolm
Ootasin Michaelit pargis. Mõne minuti pärast oli ta kohal.
Mi:Tere.
M:Tere. Millest te tahtsite rääkida?
Mi:Asud kohe asja juurde.
M:Jah.
Mi:Nagu ma juba kirjas ütlesin, tundsin ma su ema.
Me käisime samas koolis.
Ma tahtsin sulle öelda, et su ema on hunt.
M:Mida? Te teete nalja.
Mi:Ei tee. Ja ta on valge hunt.
Teiseks on see, et mina olen su bioloogiline isa.
Siin siis uus osa. Loodan, et meeldis.
YOU ARE READING
Kate elu
Teen FictionOlen täiesti tavaline tüdruk. Mu elu on täiesti tavaline. Võib öelda, et see on igav. Aga kõik muutub, kui klassi tuleb uus poiss. Mu elu muutub seikluste rohkeks ja huvitavaks. Aga sellel on ka halb pool. Mulle hakkavad tekkima vihavaenlased, kes t...
