Võõral Planeedil

1

Ärkasin üles peavaluga. Miks? Ja miks ma maas laman?
Kõik mu silme ees käis ringi.
Kui hakkasin toibuma ajasin end istukile. Uurisin ümbrust. Igal pool oli udu. Lilla udu. Ah? Vaatasin maha. Maa oli täis punaseid kive ja liiva.
"Mis, kas ma sattusin Marsile või?" mõtlesin vaikselt ja tahtsin juba naerma hakata kuid klomp mu kurgus ei lasknud.
"Ma vist näen und. Lihtsalt üks väga reaalne unenägu ja see on kõik." Ütlesin endale.
Üritasin püsti tõusta, kuid olin liiga uimane ja varisesin kohe maha tagasi.
Tundsin kuidas pisarad hakkasid silma tekkima ja üritasin neid tagasi hoida kui kuulsin kaugusest hääli. Üritasin uimasust mitte tähele panna ja proovisin uuesti püsti tõusta.
Püsti tõustes märkasin, et värisen üle terve keha. Üritasin neid maha suruda kuid ei õnnestunud. Hääled hakkasid valjenema.
"Mida ma teen? Ma ei saa ju minema joosta. Kuhu ma jookseks? Ma ei tea ju kus kohas ma olengi." Hakkasin sattuma paanikasse.
Hääled hakkasid kaugenema ja ma teadsin et pean midagi tegema.
Niisiis karjusin: "Appi, palun kas keegi saaks mind aidata? Ma ei tea kus kohas ma olen."
Pärast selle karjumist kuulsin kuidas keegi midagi hüüdis ja siis kuidas mingi rühm minu poole jooksma hakkas.
Mõtlesin, et tegin vale otsuse ja äkki on veel aega minema joosta. Hakkasin juba end kokku koguma kuid oli juba hilja.
Mitu tumedat kogu ümbritsesid mind udus piirates mu põgenemist.
"Mida ma nüüd küll teen" mõtlesin.
Üritasin leida väljapääsu kuid ma teadsin ,et ei pääse neist mööda.
Tahtsin hakata karjuma kui keegi kogudest minu poole liikus.
Ta liikus aeglaselt, kuid terve selle aja ma ei suutnud end liigutada ega midagi oma kõrist üles pigistada.
Ta oli mulle juba üpris lähedal kui ma lõpuks julgesin suu avada.
"Kes te olete?" küsisin väriseva häälega.
Ta ei vastanud ja liikus aina lähemale.
Mu keha tõmbus krampi ja ma värisesin kõvemini.
Kui ta oli lõpuks nii lähedal, et ma nägin ta nägu, tõmbasid mu tähelepanu kõige rohkem ta silmad. Need olid helesinised ja hieroglüüfidele sarnased valged märgid ta silmades muutsid silmavärvi veel heledamaks. Ma olin nendest nii lummatud et unustasin vahepeal hingata.
"Seda on liiga palju" mõtlesin.
Järsku hakkas mul kõik silme eest uduseks minema ja ma tundsin kuidas kukkuma hakkan.
Siis läks kõik mustaks.