If Life Gives You Lemons/5SOS/PARANDAMISEL

Kulmude mäng..

Kurat see on ju Derek.Ootamatult haarasin Luke ja enda topsi ning panin need letile tagasi.

"Miks sa ära võtsid?"

"Eee..ärme joo veel.Lähme paneme üleval mu asjad ära"see oli nii öelda hädavale kuna raudselt on Bianca siin peol ja ma ei taha,et Luke jälle nädal aega oma toas istuks ja lage vahiks.

Tirisin Luke kättpidi tema tuppa ja asetasin enda spordikoti maha
"Kus ma magan?"küsisin käsi kokku lüües "Sa võid ju minu voodis magada"kratsis Luke kukalt.

"ma võin külalistetoas ka magada"
Nüüd ta arvab,et ma tahan tema toa vallutada

"Ei,ei ma ei mõelnud nii,me võime koos ka vahet pole ju" Luke noogutas ja naeratas mulle.

"Aga lähme,muidu jääme heast peost ilma"naeratasin ja astusin kergete sammudega uksest välja.

Sulandusime seltskonda ja tantsisime kahekesi tantsupõrandal.

Kiikasin üle õla,et teisi kutte näha Michaelit,Ashtonit ja Calumi.

Ma jõin neljanda shoti mingit jama ära nii,et silme ees hakkas pilt virvendama õrnalt.
"Kõik on korras?"küsis Luke seisma jäädes ja mind vaadates

"Ja,mul on kõik hästi."noogutasin kui mul pildi eest viskas ja ma lendasin kellegile kaela.

"Oih vabandust"karjusin võõrale kes polnudki võõras vaid Ash kes mind ülevalt alla vaatas ja laialt naeratas

"Pole midagi,kas sul on ikka kõik hästi?"üritas ta karjuda üle kära.
"Jah"laususin napisõnaliselt ja ma otsustasin vältida teistele selga sadamist siis seadsin sammud Luke toa poole.

Igas nurgas amelesid ja suudlesid noorukid.
Üritasin mitte maha kukkuda ja toetusin vastu seina kuni kellegi soojad käed mu sülle võtsid ja mind mu sihtkohta tõid ja nagu arvata oli see Luke

"Aitäh" laususin ja Luke sulges ukse

"Mul on paha,ma lähen pikali."ütlesin ja tirisin püksid jalast kuna mul oli kohutavalt palav ja särk kattis mu tagumiku ära.
Alkohol oli mulle vist tõsiselt pähe hakanud.Nägin kuidas Luke ümber pööranud oli.
Milline dzentelmen.

Heitsin end voodile pikali.

"Kas sa ei viitsiks natukeseks ajaks minu kõrvale tulla?" Küsisin natuke anuvalt.

"Olgu." Oli Luke nõus,

Ta läks pikali voodisse ja me vaatasime lage.

"Kas sa vahel pole mõelnud,et mis asjad me oleme? Mis või kes on inimene?"

"me oleme nii väiksed võrreldes maaga,aga teeme rohkem kahju kui teised elusolendid."
Mu käsi oli Luke käe vastas ja ma põimisin meie sõrmed.
Mu silmad vajusid vaikselt kinni ja ma kuulsin Luke haigutamist.

*Hommik*
Ärkasin kõige hullema pohmaka peale mis üldse saab olla.
"Aaah"oigasin ja haarasin peast kinni.
Märkasin alles nüüd,et minu ümber oli käsi ja keegi mu taga nohises.
Kus mu püksid on?!

"Mida kuradit Luke Hemmings?!"
Ütlesin sosinal.
Kas ta oli mind ära kasutanud?!
Tõusin kiirelt püsti,peavalu ignoreerides ja tõmbasin enda spordikoti välja kus õngitsesin endale dressid ja kammisin kiirelt juuksed ära.
Kuulsin kuidas ta istukile tõusis ja silmi hõõrus.
"Hommik"lausus ta