Võõral Planeedil

11

Ma ei pannud tähele mis tubadest me möödusime ega kuhu üldse kõndisime. Olin liiga ametis oma mõtetega.
Kuna ma olin spordikotiga siis ma kas läksin Vici juurde või tulin sealt
Mis päev üldse on? Ja mis kell?
Kas mu vanemad juba otsivad mind? Kus mu telefon on? See tüüp tundus kuidagi tuttav aga kus ma siis teda näinud olen?
Mu mõttelõnga katkestas tüdruku hääl.
"Su tuba on koridori lõpus. Usu mind see meeldib sulle kindlasti."
Mõne hetke pärast seisimegi halli ukse ees. Ta avas selle vajutades ukse peale.
Tuba oli suur ja ilusat lillat värvi. Kahest aknast paistis nõrka valgust.
"Oota korra." ütles tüdruk ja kõndis ukse kõrval oleva dabloo juurde. Vajutas korra ning juba läksid ka tuled põlema.
"Selle pealt saad sa toa temperatuuri ja valgust reguleerida."
Noogutasin ja uurisin tuba edasi. Toa keskel oli valge voodi millel oli palju patju. Tundsin juba kuidas sinna vajuda tahaks. Voodi kõrval oli pisike öökapp.
Toa paremal poolel oli lilla diivan mille ees oli väike kohvilaud.
Ma ei jõudnud edasigi vaadata kui tüdruk mind jubs käest tiris.
"Siia saad oma riided panna." ütles Delina rõõmsalt. Me liikusime uue ukse juurde ja ta vajutas sellele. Uks avanes ning mul vajus suu lahti.
See oli garderooob. Riiulid ja kapid olid küll tühjad kuid see tundus nii luksuslik.
Just nagu filmides
Läksin garderoobi sisse ning panin koti ruumi keskel olevale tumbale.
Vaatasin korraks veel jahmunult garderoobi ja siis ütlesin: "Ma arvan, et mul läheb ainult ühte sahtlit vaja." hakkasin naerma. Delina vaatas mu spordikotti ning hakkas samuti naerma.
"Kuidas sa üldse siia said?" küsis ta.
Hea küsimus
"Ma ei tea. Ma tõesti ei mäleta kuidas siia sain ja iga kord kui proovin meelde tuletada hakkab mul pea valutama."
Delina kortsutas kulmu.
"Kummaline." ütles ta. Ma vaid noogutasin.
Vaatasin tüdrukut. Ta tundus minuga sama vana
Kuid nagu ma Gremoni jutust aru sain on välimus siin väga petlik
Tal olid samad violetsed silmad ilma märkideta nagu Merideel ja pikad pruunid juuksed. Nii palju kui mina siinseid elanikke näinud olen on kõik väga heleda nahaga. Peale Gremoni. Tal oli isegi kuidagi päevitunud nahk.
Mul on kuidagi imelik tunne tema suhtes
Raputasin end mõtetest ning läksin kapi juurde.
Tegin ühe sahtlitest lahti ning tõstsin koti enda ette. Kohe kui ma koti luku lahti tegin tundsin ma mingit rõvedat haisu. Tõmbasin esimese asjana sealt välja läbipaistva kilekoti. Tundsin kuidas hais sealt seest tuleb. Avasin selle ja võtsin sealt ettevaatlikult välja oma särgi. Särgi peal oli suur plekk. Alles siis sain aru mille järgi see haises.
Alkohol
Alkohol!?!?
"Kas on abi vaja?" küsis Delina mu selja tagant.
"Ei ei ole. Ma saan ise hakkama." ütlesin kiirelt. Panin särgi tagasi kotti ning lükkasin selle eemale.
Pole vaja tal veel seda näha.
Kuulsin kuidas ta haigutab.
"Noh olgu, igatahes ukse kõrval on pesukast kuhu saad oma mustad riided visata. Ma arvan, et sa saad ise aru kuidas see lahti käib. Koristaja tuleb hommikul ja võtab need kaasa. Vannituba on kohe garderoobi kõrval. Kui midagi on vaja siis ma olen kohe kõrval toas ja Gremon on sinu vastas toas. Ma loodan homme sinust rohkem teada saada." ta haigutas uuesti.
"Sa võid magama minna, ma saan hakkama."
"Ma olen jah natuke unine. Kui midagi vajad siis tead kust mind leida. Head ööd!" ütles ning astus toast välja.
"Head ööd!" hüüdsin veel järgi kuid ta oli juba läinud.
Noh natuke omaette aega ei tee halba. Äkki tuleb midagi meelde. Eriti tahaks teada mis mu pluusiga juhtus. See haiseb nii rõvedalt, et ei saa isegi aru kas see on viin või siider. Võibolla mõlemat? See poleks küll nii imelik kui ma tõesti oleks midagi joonud aga viina? Pole eriti selle fänn. Huvitav kui pea vastu seina lüüa kas siis meenuks mulle midagi?
Otsustasin seda ikkagi mitte katsetada.
Panin riided korralikult sahtlisse ning siis avastasin koti põhjast oma telefon.
Mu kullake!
Võtsin selle kätte. Vajutasin avamisnuppu kuid see ei läinud tööle.
Kurat! Aku on tühi
Panin telefoni tasku ning tõusin püsti.
"Mis nüüd edasi?" küsisin endalt valjult.
Nägin maas seda kilekotti.
Vaene koristaja, ta lämbub ära selle haisu kätte kui ta hommikul koti kaasa võtab
Selline piinaja ma nüüd küll ei ole
Võtsin kilekoti kaasa ning läksin vannitoa ukse ette. Vajutasin sellele ning see avanes.
Yesss
Vannituba oli ka väga ilus. Vann oli suur ja valge. Vanni kõrval oli kraanikauss. Selle kohal oli peegel mida äärista kuldne raam.
Viskasin pluusi kraanikaussi ning vajutasin kraanile. Vesi hakkas voolama ning ma hakkasin otsima mingit seepi millega seda puhtaks saada. Leidsin kraanikausi alt kapist mingi vahendi mis lõhnas nagu lavendel.
Loodan, et see sobib
Valasin ainet sinna peale ning pesin kätega särgi puhtaks.
Panin selle garderoobi stange peale kuivama.
Läksin magamistuppa ja vajusin voodi peale selili.
Lamaks justkui pilvel
Keerasin ennast korralikult voodisse ning viskasin osad padjad eest.
Silmad vajusid juba kinni kui tundsin kõhu korisemist. Oigasin.
Tore nüüd pean veel süüa ka kusagilt otsima
Mida direktor ütleski?
Gremon pidi mingist laost süüa otsima
Kus ta on?
Tõusin voodist püsti ning läksin uksest välja. Koridor oli hämar. Kuulsin kellegi häält ning kõndisin selle suunas. Liikusin ettevaatlikult edasi kuni jõudsin ühe ukseni. See oli poolikult avatud ning ma vaatasin sisse. Seal oli Gremon kes istus voodi peal ja jutustas Merideele midagi. Tüdrukul olid silmad juba kinni vajunud ning ta nohises vaikselt. Gremon tegi tüdrukule otsaette õrna musi ning tõusis voodist. Mind nähes naeratas ta ning kõndis toast välja.
"Said end sisse seatud?" küsis ta kui oli ukse enda järel sulgenud.
"Jah aga mul on kõht kohutavalt tühi. "
"Seda annab parandada. Tule. Lähme lattu." naeratas ta kavalalt.

_____________________________________

Vabandust kui osad peatükid on natuke igavad. Üritan edasised veits lõbusamaks teha muidu paneb see möla veel kellegi magama 😊😁