"Haiget?"
"Vaata, kui kaua tead sina Mattiast?
Hedwig mõtles. Nende esmakohtumisest oli möödas täpselt kuu.
"Täpselt nii," jätkas Teivel. "Mina tean Mattiast terve oma elu. Ta ei ole see, kelleks sa teda pead. Ta ei ole armas, kes sind ainult hellitab ja kes lubab sind armastada terve elu. Hedwig, ma ei taha, et sa haiget saaks. Aga sa ise tead, mida sa teed."
Hedwig ei teadnud, mida öelda. Tema Mattias? See sama poiss, kes temaga nii jumalikult käitus?
Hedwigi silmad täitusid pisaratega.
Teivel lisas: "aga eks sa pead sellest ise aru saama. Mina sind ei keela."
Hedwig pühkis ära oma pisarad ja vaatas kaugusesse.
"Vahetame teemat palun. Räägi mulle parem suitsiidiklubist."
"Suitsiidiklubi. See on keeruline teema. Põhimõtteliselt nagu sa ise aru saad, on siin inimesesed, kes ei suuda ennast üksi tappa. Mäletad Stellat? Ta tahtis end tappa, kuid ei julgenud. Gregor, grupijuht, aitab meil seda teha. Stella tahtis vajuda merepõhja. Mina tahan tablettide mõju all mõnuleda, kuni lahkun. Soovjaid on palju. Ma mäletan siiani oma esinemist kogunemist. Tema nimi oli Chris. See oli pigem kannatus meile kui talle. Ta otsustas surra, lõigates veenid läbi. Teine kord. Laura. Rong tuli kohutava kiirusega. Me kõik varjasime end puude taga. Ma mäletan siiani, kuidas ta mulle otsa vaatas, enne kui rong tuli."
Tüdruk potsatas veel päikesest soojendatud asfaltile ja jäi sinna lamama. Hedwig lebas tema kõrvale ja nad jäid liikumatult tähistaevast vaatama.
YOU ARE READING
suitsiidiklubi. (ÜMBERKIRJUTAMISEL)
Mystery / ThrillerOn täiesti tavaline õhtu Hedwig'i õhtus. Vähemalt seni, kuni Ta avastab enda jaoks suitsiidiklubi. Mida teha, kui enam ei jaksa ja kõik on toeks, et oma retke lõpetaksid? Ja mis saab siis, kui armastus jääb teele ette? See on suitsiidiklubi. nb! fr...
