Kate pov
Koju jõudes helistasin Louisele.
"Jah. Kas kohtusite juba?", küsis ta.
"Enne öeldakse vast tere. Aga jah, kohtusime.", vastasin.
"Sorry. Olen närvis. Kas ta tegi sulle midagi?", küsis ta.
"Ei. Kui saad, siis tule minu juurde ja siis räägin täpsemalt.", vastasin.
"Olgu. Varsti olen kohal.", ütles ta ja lõpetas kõne.
Umbes 15 minutiga oli ta kohal.
"Räägi nüüd. Ma olen juba hulluks minemas.", ütles ta.
"Esiteks rahune maha. Ma toon sulle rohelist teed.", ütlesin.
"Ma ei taha.", ütles ta natuke ärritunult.
"Ma ei räägi enne, kui sa oled maha rahunenud.", vastasin ja läksin kööki talle teed tegema. Kui valmis sai, siis läksin elutuppa tagasi.
"Palun.", ütlesin.
"Aitäh.", ütles ta.
Ta võttis tassist ühe sõõmu.
"Palun räägi nüüd.", ütles ta.
"Michael tundis mu ema, kuna nad käisid ühes ja samas koolis. Nad armusid ning olid mõnda aega paar, aga salaja. Siis jäi ema rasedaks. Aga nad ei saanud koos olla, kuna mu ema on valge hunt ja Michael on must hunt. Seetõttu pidi ema valetama oma lapse isa kohta.", ütlesin.
"Mida see veel tähendab?", küsis ta.
"Michael on mu bioloogiline isa.", vastasin.
"Ja sa usud teda?", küsis ta.
"Jah. Ma nägin ta silmadest, et ta räägib tõtt.", vastasin.
"Järelikult kui nemad on hundid siis oled sina ka?", küsis ta.
Ma noogutasin.
"Aga kumb?", küsis ta.
"Mõlemad. Kevadel ja suvel olen valge ja sügisel ja talvel olen must. See on väga haruldane. Mina olen eriline.", vastasin.
"Sa pole ju veel muutunud?", küsis ta.
"Ei. Aga arvatavasti see juhtub peagi.", vastasin.
"Siis olen mina sinu kõrval.", ütles ta.
"Aitäh.", vastasin.
Siin siis uus osa. Loodan, et meeldis. Palun väga vabandust, et varem pole tulnud.
ESTÁS LEYENDO
Kate elu
Novela JuvenilOlen täiesti tavaline tüdruk. Mu elu on täiesti tavaline. Võib öelda, et see on igav. Aga kõik muutub, kui klassi tuleb uus poiss. Mu elu muutub seikluste rohkeks ja huvitavaks. Aga sellel on ka halb pool. Mulle hakkavad tekkima vihavaenlased, kes t...
