Väike Arg Ariel (ft. Harry Styles) / Little Shy Ariel (Eesti keeles)

17. peatükk - Kaiäärne

[toimetamata]

17. peatükk – Kaiäärne

Teel järve äärde, et saaksin kontrollida, et kõik paadid on perfektses korras pärast seda, kui käisin igapäevast tellimust keskusesse viimas, ei suuda ma lõpetada Skinny Love'i ümisemist; sest et see on lugu, mille ma valisin Mare'iga harjutamiseks. See on imeilus laul ja see on klaveril lausa suurepärane. Ma õpetan talle seda lugu, et ta saaks seda videos mängida ja ma üritan teda isegi seda laulma õpetada. Mare'il ei ole halb hääl, noh, see pole imeline, see on lihtsalt tavaline hääl; aga ta ei tea kuidas enda hingamist ja lihaseid laulmiseks kontrollida, niisiis me oleme ka selle kallal tööle hakanud. Võib-olla me ei saa selle kokkuleppega tehingut, aga vähemalt tema saab ka sellest midagi, kui ma teda laulma ja klaverit mängima õpetan. See on ebatõenäoline, et lihtsalt ühest videost keegi Internetist temaga kontakteerub. Paljud inimesed teevad seda ja neid ei ole veel leitud.

Eile õhtul jõudsin väga hilja koju, aga ma ei veetnud ainult Mare'iga aega harjutades ja siis koristades; ta andis mulle nõu ja muidugi ka kodutöö. Üks nõuannetest oli see, et ma jätkan Timmy'ga suhtlemist, kuna ma juba ütlesin talle seda. Ja ma tegin seda täna; meil oli lühike, aga tore vestlus ja ma vaevu kokutasin. Ta on väga tore ja mul on kahju, et ma ei proovinud temaga varem suhelda. Aga noh, minevik jäägu minevikku ja nüüd me räägime, mis on ju iseenesest hea. Māte saab olema õnnelik teades, et ma liigun edasi.

Mu kodutöö on kõiki, keda ma näen, tervitada; lihtsalt kerge 'tere' ja lähen edasi. Olen teiste vastu kena, olen viisakas.

Mare ütleb mulle alati, „Sul on enesekindlus su sees; sa tead, et nad ei tee sulle haiget ega naera su üle. Sa suudad seda teha." See on üsna sarnane sellele, mida ma endale varem üritasin öelda – vähemalt see osa, et ma tean, et nad ei tee mulle haiget –, aga see on erinev, kui keegi teine seda ütleb; keegi, keda sa hindad. See paneb mind päriselt iseendasse uskuma; lisaks ta on minuga juba praegu head edasiminekut teinud.

Nii et, arvake, mida ma täna tegin? Ah jaa, peale selle, et ma Timmy'ga rääkisin, muidugi.

Kui ma läksin keskusesse tellimust ära viima, ma ei naeratanud ainult Carl'ile. Ei, ei; seekord ma hingasin sügavalt sisse, sulgesin silmad kolmeks sekundiks ja mõtlesin Mare'ile nng tema sõnadele, nii et ütlesin 'tere hommikust'. Uskuge mind, Carl'i näoilme pani mind naerma, aga siis ta varsti taandus ja vastas, 'tere hommikust, Ariel.'.

See on imeline kuidas kellessegi uskumine võib sind iseendasse rohkem uskuma panna; kuidas keegi saab sulle anda jõudu millegi muu tegemiseks. Nii tore oli Carl'i tervitada ja kui ta ütles, 'head aega, Ariel. Ilusat päeva sulle,' sain ma talle vastata 'sinule samuti'.

Kõik need pisiasjad teevad mu nii õnnelikuks. Ma tean, et nad pole midagi selle kõrval, mida teised inimesed teevad, aga need on minu jaoks suured sammud ja ma tean, et ma liigun edasi, nii et ma üritan iseennast teistega võrrelda või enda perspektiivi kaotada. Ma ei taha, et miski muu mu rõõmu selle üle minult ära võtaks, eriti mina ise. Ma olen aru saanud, et inimesed ise on esimesed, kes enda rõõmu ja unistused hävitavad; esimesed, kes ründavad oma mõtteid ja õnnelikkust. Niisiis, ma üritan seda ka kontrollida.

Kui ma sadamakaile jõuan, on mul ikka see suur naeratus näol, kui ma kontrollin, et kõik paadid on turvaliselt kinnitatud. Kõik tundub olevat korras, nii et järgmisena lähen maamajja, et kindlaks teha, et kõik vahendid on seal, aga kui ma end sinna poole pööran, märkan, et keegi teine on kaile jõudnud.

Karjun ehmunult ja võtan paar sammu tagasi, peaaegu kukkudes enda tagumikule. Nagu näha, siis mind võib kergesti ehmatada.

„Oota nüüd, on sinuga kõik okei?" küsib ta ja üritab mu käest haarata, aga ma saan enda tasakaalu tagasi ning seisan uuesti sirgelt.