If Life Gives You Lemons/5SOS/PARANDAMISEL

Kallis!

Me olime sõitnud juba kaks tundi, väljas oli pime ja Michael ning Calum rõõmsalt magasid.
Calum lisaks veel norskas kõvasti mis oli eriti irriteeriv.

Kell oli 02.30 kui ma keerasin tuttavale tänavale.
Mu silmad kihasid ja elevus tõusis mu sees,ma näen lõpuks teda, neid.

Lähemale majale sõites pidin need kaks unekotti üles ajama
"Kutid me oleme kohal,ärgake!" Laususin üpris väsinud häälega.

Mõlemad pomisesid ja ringutasid.

Parkisin auto maja ette.

Kõndisime autost välja ja ma lukustasin auto uksed ja ulatasin võtmed Michaeli kätte.
"Oled elevil ka?" Küsis Michael

"Sa ei kujuta ette.." laususin ohkavalt ja kiirendasin sammu.

Calum lubas mind ennem tuppa ja ma kõndisin elutuppa kus oli ema kellel olid kõik mu pildid laua peale asetatud ja kasutatud salvrätte täis.
Ise ta magas,aga oli näha,et ta silmaalused olid paistes ja punased.

Kõndisin emani ja kükitasin maha.
"Kas mitte keegi ei tea teie plaanist midagi?" Küsisin

Calum noogutas

Ema silmad avanesid välk kiirusel kui ta mu häält kuulis

"Lara??" Küsis ta segaduses olevat.

Ma haarasin ta kallistusse.
"Jah ema." Naeratasin
"Issand ma arvasin,et ma kaotasin su." Voolas ta terve joru pisaraid silmist välja.
"Kõik on korras,ma olen siin." Kallistasin teda tugevamini.
Ta lasi minust lahti
"Luke on üleval,ta on terve see kaks nädalat seal toas olnud."
"Ma koodan,et ta ikka vetsus käis." Naersin.

Tõusin püsti ja tormasin kiirel sammul enda toa poole.
Avasin oma toa ukse ja seal seisis tema.

Ta vaatas mind kui imet.

Seistes käed rüppes kuid see oli vaid korraks.
Mu silma nurkadest hakkasid pisarad voolama kui ta minu juurde tormas ja mind suudlusesse tõmbas.
"Ma armastan sind,kas nad tegid sulle haiget?"
Kallistasime
"Ei minuga on kõik korras." Nuuksusin rõõmust
Luke kallistas mind aina tugevamini.
"Sa varsti teed mu kontidest risu."
"Ma kardan,et sa libised mu käest siis."

Ta eemaldus ja põimis meie käed,me istusime voodile.
"Luke, ma ei tea kuidas ma suudan olla.Ma pidin ühe inimese tapma,sest muidu oleks ta ühe teise süütu inimese tapnud." Pahvatasin välja

"Armsam,me oleme kõik teinud tegusid mida kahetseme,aga kui see oli üks nendest kes sind kinni hoidis siis ma lähen annan talle maa all ka peksa." Lausus Luke

Ta tõmbas pöidla üle mu pisarate.
"Sa oled nii kaunis."
Ma punastasin automaatselt ja kinkisin talle ühe suudluse huultele.
Mul kippus haigutus välja tulema ja Luke ilmselt sai aru,et ma väsinud olen.

"Tahad magama minna?" Küsis ta
Ma noogutasin talle vastuseks koos argliku naeratusega
Luke tõmbas särgi seljast
"Ma arvasin,et neiu saab privaatsust mingiks ajask." Naljatlesin
Luke vaatas mind oma kutsika silmadega mis tal kingitud jumala poolt oli.
"Okei okei, tule." Ma libistasin endalt kleidi seljast ja viskasin selle korvi.
Peaks mainima,et mu tuba oli üpris korras.
Läksin pikali Luke kõrvale.

Ta asetas oma käe ümber minu ja ma panin oma pea tema rinnale.
"Mis siis kui ma ei oleks tagasi tulnud,mida sa teinud oleksid siis?" Küsisin huvi pärast.
"Kui sa leiad selle õige kellega sa tead,et tahad kogu oma elu veeta siis sa oled nõus end isegi tapma tema nimel.Ma pigem oleks sinuga vaimselt kui ma ei saa sinuga olla nii füüsiliselt kui ka vaimselt."

"Ma ei armasta rohkem maailmas midagi kui sind:kas see pole mitte veider?" Naeratasin.

"Hmm Shakespeare, klassika." Muigas ta
"Ma ei teadnud,et sa Shakespeari loed." Olin hämmastuses
"Sul oli see kapi peal,ma mõtlesin,et vaatan läbi,aga see oli nii kaasa tõmbav,et lihtsalt ei suutnud sellele vastu panna täpselt nagu mul oli sinuga esimesel kohtumisel." Ta mängis mu juustega,tänu millele mul kerkisid külmavärinad üle keha.

"Head ööd." Peitsin oma näo vastu teda
"Head ööd kallis." Ja ma sulgesin silmad.

____________________________________________________________
Anotha love story ❤️
Mul oli nii soe tunne seda osa kirjutades,et kõik loksub tagasi just nii nagu oli.
Aga tänud toetamise eest : Kkatriin_ ja MartaKann
Xoxo
-G