Kõndisin mööda tuulist metsa. Jäine ja libe jää mu jalge all oleks nagu libedam kui varem, oli ainult aja küsimus millal kukun.
Tunde oli möödas. Teadsin seda metsa kuhu olin pohhuistlikult ja aimamatult kõndinud. Kuulsin oma seljataga samme mis kiirenesid koos minuga. Seiskusin. "Kes sa oled?" Küsisin taha mitte vaadates. "Miks sa mulle nii teed?" Küsis poisi hääl vastu. Teadsin seda häält. "Küsimusi esitan siin mina. Pea seda meeles!". Jooksin kiirelt minema nii et hing mu taga maha jäi.
Kui metsast välja olin jooksnud nägin oma maja vaevu silmapiiril. Kiirsammul kõndisin kodupoole kartes, et hing mu taga on jälje ülesse saanud ning näeb mind ja tuleb mind jälle ahistavalt jälitama.
Keerasin ukse oma võtmega lahti aimates, et isa on jälle joobes ning rünnaku valmis. Isa oli ilmeslt väsinud ja oli ennast suurde tuppa diivanile mahutanud.
Märkamatult oli õhtu hommikusse sattunud ja oli aeg kooli minna. Tundsin alkoholilõhna. Sellest lõhnast võis juba purju jääda.
Koolis oli väga lärmakas mistõttu pidin ma oma kõrvad sulgema. Olin pisut hajevil ja seetõttu kõndisin otsa sellele samale poisile kes mind eile jälitanud oli. Lahkusin ta pilgust jalamaid.
Tean, et igav osa ja lühem kui mina, aga sellegipoolest loodan ma väga, et teile meeldis kui meeldis siis andke sellest teada votedes või kommenteerides või mõlemas.
-Hannah <3
YOU ARE READING
Kas Ma Pean?!?!
RomanceSee jutt räägib 17.aastasest tüdrukust....... Inesest. Ines on viieline õpilane ja tahaplaanile jäetud. Ema ja isa seavad ta elu endaarust paika. Nii se paraku, aga ei ole.
