Sõnad [Lucsya Lood 3] ✅

11. Peatükk

"Palun ei! Appi!" röökisin nii kõvasti kui jaksasin. Lucas jõudis minuni ja haaras minu juustest kinni. Rabelesin ja peksin, et end lahti päästa, kuid see ei õnnestunud.

"Lucsya! Ärka üles!" ärkasin ehmunult üles... Johani toas? 

"Appi!" hüüdsin ma. "Kuss!" hüüdis ta vastu ja jätkas siis: "Teised magavad."

"Oota mida?" küsis ta. "Mis asja?" vaatasin talle otsa.

"Mida sa.." hakkasime koos küsima.

"Ma olen ametlikult kutu!" hüüdis Johan ja peitis oma näo teki alla. 

"Mida ma siin teen!?" hakkasin hingeldama, sest midagi ei meenunud. 

"Sul on kleit seljas," ohkas Johan ja meil mõlemal oli väga piinlik. Rõhutan VÄGA PIINLIK.

"Mida sa unes nägid?" küsis Johan ja hävitas selle piilikusemulli.

"Lucast. Ta tahtis mind ära tappa. Ta sinu tappis ära ja siis tahtis mind tappa," hingeldasin ikka veel.

"Rahu. Nüüd on kõik korras," üritas Johan mu hingeldamist peatada, kui ma ikka ei lõpetanud pani ta oma käed minu käte peale, mis koheselt peatas mu hingeldamise. Ta naeratas mulle. Mu süda jättis lööke vahele.

"Parem?" küsis Johan, mille peale noogutasin.

"Kuule, kas sina olid see, kes mind eile õhtul vetsu ropsima viis? Või oli see ka uni?" meenusid mulle mõned mälupildid.

"Ma ei mäleta. Olime kõik liiga täis ja seda poleks pidanud tegelikult juhtuma," vastas Johan naeratusega.

"Täna viimane päev, mil saad nautida siin viibimist. Homme lahed juba koju," tuletas Johan mulle meelde. 

"Ma mõnes mõttes igatsen kodu, aga samas on ka siin vaatamata kõigele päris palju juhtunud," olin veidi kurb, sest lootsin tegelikult, et suudan enne Johanile öelda, et ta meeldib mulle, aga ma olen seda viga juba korra teinud. 

"Jah," vastas Johan kuidagi unistavalt või mõtlikult. 

"Mida me täna teeme?" küsis ta järsult teemat vahetades.

"Mul pole õrna aimugi," panin pea tagasi padjale.

Johan tegi seda sama. Sulgesin silmad korraks jäädes unistama.

"Lucy," ütles Johan, mille peale ma silmad avasin: "Jah?"

"Kas sa järgmine suvi hoiad ka Salomet?" küsis ta veidi tagasihoidlikult.

"Ma ei usu eriti. Miust polnud väga abi. Seega ma ei usu," vastasin nii nagu arvasin.

"Kahju, oleksin sulle surfamist õpetada tahtnud," tõusid ta suunurgad veidi.

"Aga ei ole veel hilja," tõusin voodist, panin teki sirgu. Seda sama tegi kohe ka Johan. 

"Sööme midagi kerget ja lähme randa," ütles ta mulle enne, kui lahkusin ja riideid vahetama läksin.

"Okey, Sophie sind veidi õpetas seega on sul ilmselt põhiasjad selged," lausus ta mulle sinakat värvi lauda ulatades.

"Ega ma väga midagi ei mäleta," naeratasin vastu.

"Sellest pole midagi. Proovime algul väikestel lainetel ja ma sõidan kogu aeg su kõrval," lõi ta käega ja jooksis vee poole, mina tema kannul.

"Väga hea, aga suru veidi rohkem paremat jalga alla!" hüüdis ta mõne meetri kauguselt.

"Nii," ütlesin keskendunult

"Ei, vähem," jõudis ta enne öelda, kui juba mitmendat korda vette kukkusin.