Oli ilus hommik ja tädi Tiina tegi endale köögis kohvi. Ta kavatses minna oma lehmaga linna ratsutama. Tädi Tiina elab ilusas maamajas linna lähedal koos oma lehmaga. Talle meeldib seal väga. Tädi Tiina lehm elab temaga majas ja nad magavad samas toas, aga lehm peab magama maas. Lehma nimi on Maia, aga tädi Tiina ei kasuta ta nime väga tihti (tähendab mitte üldse).
Tädi Tiina saduldas lehma ja läks temaga linna ratsutama. Politseinikud juba teavad tädi Tiinat ning ei viitsi temaga enam jamada. Ta nagunii ei kuula. Siis nägi tädi Tiina koledate riiete ja rõveda haisuga meest, kes sobras prügikastis. "Oi ega teil juhuslikult viit euri pole?" küsis prükkar. Tiina oli imestunud ja vastas, et on. "Aga milleks teil seda vaja on? Kas te siis tööl ei käi?" tahtis tädi Tiina teada. "No juua oleks vaja osta. Töölt lasti esimesel päeval lahti, sest olin väidetavalt joobes, aga ma ju tean kuna ma olen joonud ja kuna mitte," oli prükkar vihane. Tädi Tiinal hakkas haisukotist kahju ja ta kutsus ta enda poole jooma.
Nad jõudsid tädi Tiina kenasse majja ja tädi Tiina kutsus prükkari kööki ning pakkus talle pudelitäie õunamahla. "Palun, siin on teile juua. Saate ehk nädala hakkama, siis võite tulla tagasi ja küsida juurde, mul seda küllalt." Prükkar polnud just vaimustuses ning hakkas midagi ütlema, kuid tädi Tiina segas vahele "Nii nii, aeg minna, mu lehm vajab söötmist. Nägemist!"
ВЫ ЧИТАЕТЕ
Tädi Tiina jutud
ЮморSiin on jutte tädi Tiinast ja ta lehmast. Vahel ta unustab oma lehma sööta ja siis ta toitub viinast ja päevalilleseemnetest.
