Mr.Right And I// eesti.k/LÕPETATUD

4. Keeristorm

Ethani POV

Ärkan jubeda peavalu peale. Loll Ethan! Mida sa jood siis?!

Vaatan enda kõrvale ja seal lamab paljas Georgia. Oh jumal...

Tõusen vaikselt voodist ning üritan Georgiat mitte äratada, kuid ta ärkab ja vaatab mind.

"See oli nii hea.." lausub ta ja silitab mu kätt.

"Sa mäletad?" Küsin ta käest, sest mina küll midagi ei mäleta.

"Jah, sa mitte?" Hakkab ta piiksuma. Vangutan pead ning ta teeb mossis nägu.

"Ma hakkan trenni tegema," valetan talle kähku, lootes, et ta läheb minema.

"Jaa, ma vaatan sind." Vastab ta. Kurat! Täielik läbikukkumine! Kes hakkab trenni tegema, kui ta on just joonud ja pea lõhub?!

"Ah ei. Tegelt ma ei jaksa ikka," sõnan ja viskan voodisse pikali, kuid tulen kiiresti püsti tagasi.

"Mu vanemad jõuavad varsti koju, sa peaksid minema hakkama, me peame täna koristama," lausun ma ning ta noogutab ja hakkab riidesse panema. Jess!

"Ma aitan!" Vastab ta reipalt ning ma löön end mõtted vastu seina. Mida ma tegema pean, et ta ära läheks?!

"Ei tegelt ka. Sa pead minema, mu vanemad tahavad perekonniti olla," vastan ning Georgia treb mossis nägu, kuid kõnnib siis uksest välja ning juba enne, kui jõuan talle head aega öelda, tormab ta ka välisuksest välja.

Maria POV

"Kus te siis elate nüüd?" Küsib Marcus mu käest. Ma ei oska midagi vastata. Ethani sõnad kummitavad mu peas.

"Mingi isa sõbra juures," vastan lühidalt ning Marcus noigutab vaid vastuseks.

Marcus on nimelt mu parim sõber juba 14 aastat. Me oleme väiksest saadik kogu aeg koos ja ma tean, et ta on ainus, keda saan täielikult usaldada. Marcusel on minu vastu ka tugevad tunded, kuid ma ei saa talle samaga vastata. Ma ei taha rikkuda ära meie sõprussuhet.

"Ma tahan sulle täna kedagi ka tutvustada," lausub Marcus, kui me ta koduuksest sisse astume.

"Tsau Marcus!" Jookseb mingi umbes minuvanune tumedate juustega tüdruk Marcusele kaela. Nad teevad musi. Nüüd on siis selge, kellele sa mind tutvustada tahtsid...

"Cassandra. See on mu parim sõbranna juba 14 aastat, Maria. Maria, tema on mu tüdruksõber Cassandra," seletab Marcus ning Cassandra suudleb mind põsele. Ta on mingist teisest rahvusest...

"Maria, kuhu sa lähed?" Küsib Marcus, kui hakkan uksest välja astuma.

"Ee..koju?" Vastan küsiva pilguga, kuid Marcus suleb ukse mu selja taga ning tõmbab mu sisse.

"Kullake, jää meiega filmi vaatama," sõnab Marcus, kuid ma näen Cassandra armukadedat pilku Marcuse selja taga ning otsustan keelduda.

"Ei, ma ei saa. Ma pean...õppima," sõnan ning tõmban end Marcuse käest lahti. Astun uksest välja ning sõnan viisakalt "nägemist".

Jalutan õues ringi, kuid ei tea, kuhu minna. Ma ei taha minna koju...Mitte siis, kui seal on ainult Ethan.

Teen raske otsuse ja sean sammud ikkagi kodu poole. Õues hakkab juba hämarduma ning ma ei taha hilja peale jääda.

Koju jõudes vaatan esikus olevat garderoobi ning jalanõude kohta. Tõepoolest. Georgia on minema läinud. See rõve seksipilt on mul ikkagi peas. Ethan...Oh, Ethan...Miks teed sa mulle nii?

Kõnnin trepist üles ning mulle tuleb vastu Ethan, ülakeha paljas. Otsustan otsa ringi pöörata ja köögi poole trepist alla tagasi minema hakata, kui Ethan midagi lausub.

"Miks sa väldid mind?" Küsib ta tasa ja ma pööran end ümber. Näen ühte süütut poisikest, kes tahab kõigest väest sõpru leida.

"Ma...ei väldi. Ma lihtsalt vaatan sin- tähendab, ma lihtsalt vaatasin, et kell on palju ja ma pole veel midagi söönud," lausun, kui Ethan mulle lähemale tuleb. Ma toetun vastu treppi ja lasen end lõdvaks. Järsku tunnen ma, kuidas mu jalg libiseb ning ma libastun nii, et kukun ja tõmban Ethani endaga kaasa.

Nüüd oleme siin. Vaid meie kaks põrandal. Mina all ja Ethan peal. Tunnetame vaid üksteise sooje hingetõmbeid, mis muutuvad aina raskemaks, eriti mul, kui ma näen Ethani tumepruune silmi, mis on nii ilusad ja see, kuidas ta mulle silma vaatab on imeline. Järsku ta kummardub ja ma tunnen ta peenist enda kohal. See on liig!

Ajan Ethani enda pealt ära ning lähen jooksuga oma tuppa. Istun voodile ja üritan...tõesti üritan seedida seda, mis just juhtus. Ethan oli minu peal, hoidis mind nii hellalt, olles valmis mind suudlema. Miks ma teda ei suudelnud, vaid lükkasin ta eemals?! Oh, sa oled ikka loll, Maria!

Ethani sammud mu uksest mööda ehmatavad mind. Kuidas ma talle nüüd silma peaks vaatama?! Just mõni tund tagasi keppis ta Georgiaga, ja ma tean, et ta nägi mind, kuid lasi veel tugevamalt edasi. Kas ta arvab, et ma olen nii kergesti kättesaadav? Et sina, Ethan, aja muudkui mind pöördesse oma pilgu ja muu sellisega ja kohe arvad, et hakkame su kodu põrandal keppima? Ei, nii see ei lähe.

Astun oma toast välja, et minna nüüd ikkagi kööki ja mitte näidata end nõrgana. Kõnnin trepist vaikselt alla, kui kuulen Ethanit millegagi krabistamas enda toas.

Kööki jõudes võtan kapist välja vorsti, juustu ning või ja hakkan endale võileibu tegema. Võtan ka saiakorvist leiva ning hakkan leivale võid määrima, kui Ethan tuleb samuti kööki. Miks ta juba särki selga ei pane?!??

"Viitsid, tee mulle ka üks," lausub ta ning ma noogutan.

"Kohvi soovid?" Küsib ta ning tulrb siis minu kõrvale.

"Ei, kakaod, kui sa viitsid," vastan samuti nagu tema mulle. Ta naeratab oma Colgate naeru.

"Oota, ma lähen mööda," sõnab ta ning läheb mu selja tagant mööda, pannes käed mu puusadele. Ta võtab kapist kakaopulbri, hoides samal ajal üht kätt peaaegu juba mu kannil. Kui ta saab kakaopulbri kätte, läheb ta uuesti minust mööda pannes kogu oma keha vastu mu tagumikku ja selga. Külmavärinad läbivad mu keha.

Ta hakkab kakaod tegema ning mina saan valmis võileibadega. Panen temale tehtud kaks võileiba eraldi taldrikule ning endale samuti. Kakaod saavad ka kohe valmis ning ta ulatab selle mulle.

Ma toetan vastu köögikappi ja joon kakaod. Näoga Ethani poole. Ta vaatab mind samuti ja näen, kuidas ta pilk otsib minu oma, kuid ma ei lase meie pilkudel ristuda. Ta tuleb lähemale. Oi ei, Ethan! Seekord saad jalaga munadesse!

Ta on mulle nii lähedal, ühes käes võileib, teises käes kakao. Ta paneb ühe käe ühele poole mind ja teise teisele poole. Siis jääb ta mind vaatama. Ma ei suuda talle silma vaadata, vaid suunan pilgu ta lihastele. Viiskümmend tuhat liblikat lendleb mu sees nii suure õhinaga. Ta võtab mu käest võileiva ning kakaokruusi ja paneb need lauale. Siis teeb ta midagi ootamatut- Ta haarab minust kinni ja tõstab mu köögilauale.

"Nii. Maria Fora. Te ei ole üldse selline tüdruk nagu paistate. Te tahate ju mind, on nii?" Küsib ta, kuid ma ei vasta midagi. Hüppan kapilt alla.

"Ei. Teiesugust dickheadi ei iial," lausun vaid vastu.

"Mina teiesugust pesulauda samuti mitte!" Ütleb Ethan ning sellega läheb ta üle piiri. Ma jooksen kiirelt oma tuppa ja hakkan nutma. Pisarad muudkui tulevad ja tulevad. Minu sees valitseb keeristorm...Ole tugev, Maria! Ta on jobu!!!

Või, et mina tahan teda? Kuradi hästi arvad endast, DICKHEAD! JOBU!

-----------------------------------------------------

PALUN ANDKE TEADA, KAS TEILE MEELDIB SEE RAAMAT JA, KAS TASUB JÄTKATA!

Lav ya all