Sourwolf (EESTI KEELES)

1. Osa

On reede õhtu. Väljas sadas paduvihma ja äike käratas tugevalt. Ma keetsin endale kakaod ja tegin nutellaga saia. Ma olin endale just ostnud vaarikakakao ja tahtsin seda proovida. Ma panin peale vahukoort ja katsin selle sprinkelsitega. Samal ajal kui kõik teised väljas pidutsesid, jõid ja kanepit tegid(ehk elasid), mina istusin toas ja veetsin seda külma vihmast õhtut oma kakao ja lemmiksarja seltsis. Teen Wolf... oehh kust ma isegi alustaksin? See sari on mulle nagu teine mina. Ma olen seda kolm korda otsast lõpuni läbi vaadanud, ma tean iga peanäitleja kohta peaaegu kõike ja mu tuba on kaetud selle sarja postritega. Jamh, mul on vist probleem.

Ma vaatasin uuesti neljandat korda seda sarja läbi ja jõudsin omadega 3b hooaja juurde(mis on Void Stilesi hooaeg btw parim hooaeg ) kui väsimus mind rammestas. Mu silmalaud muutusid raskeks ja juba mõne hetke pärast magasin ma sügavalt.

Ma ärkasin poolpaljalt metsa all. Te võite ainult ette kujutada seda segadust mis minus võimust võttis. Väljas oli väga külm. Ma nägin kuidas mul suust auru välja hõngub. Ma hõõrun enda käsi, mida katab kananahk. Mets oli täis lehtpuid ja kuskilt kaugelt nägin ma mingi maja õrna kumavat valgust. Ma hakkasin sinna poole kõndima. Ma arvan, et ma olin ligi pool tundi kõndinud, aga ma polnud peaaegu üldse liikunud. Äkki kuulsin ma selja tagant mingit ulgumist. See ehmatus ja hirm mis mind sellel hetkel tabas oli suurem kui ükskõik milline hirm mida ma varem tundnud olen. Ma hakkasin jooksma, aga ma ei jõudnud kuskile. Paanika oli mu selleks hetkeks täielikult vallanud. Ma oleks nagu ühe kohal jooksnud. Ulgumine jõudis mulle lähemale ja ma kuulsin ka lõrinat. Äkitselt tundsin küljes mingit teravat valu. Ma kukkusin põlvili ja nägin hambajälgi oma küljel. Verd voolas jugadena ja valu oli pimestav. Kõik läks silme eest tumedaks...

"Kuulge, mulle tundub, et ta hakkab ärkama!"

Ma avasin aeglaselt oma silmad ja tõusin istukile. Nägin, et mulle oli keegi selga pannud mingi pusa ja ja tundsin, et hammustusjälge kattis suur plaaster. Vaadates toas ringi nägin enda kõrval seismas Scotti, Stilesi ja Dr.Deatonit. Ma olin Beacon Hillsi loomakliinikus. Ma istusin sellel kuulsal laual, millel nii palju kordi mu lemmiku sarja tegelasi ravitud on.

M: "Kus ma olen? Kuidas ma siia sain?!"
Dr: "Sa oled Beacon Hillsi loomakliinikus. Scott leidis su hommikul metsast. Me tõime su siia, et hammustust ravida."
M: "Ma olen päriselt Beacon Hillsis? Aga see on ju kõigest telesari, see koht ei eksisteeri päriselt?"
Sc: "Millest ta räägib Doc?"
St: "Ma arvan, et tal on peapõrutus."
Dr: "Scott ja Stiles, kas te võite korra toast lahkuda?"
Nad lahkusid. Deaton võttis mu haavalt plaastri. Minu üllatuseks ei olnud seal enam jälgegi hammustusest.

M: "Mida?! Ma arvasin, et sellest jääb igaveseks arm!"
Dr: "Annie, see nõuab väga palju seletamist. Kas sa oleksid valmis seda kuulma?"
M: "Ju vist..."
Dr: "Sind hammustas libahunt. Kuna su keha hammustust ära ei tõrjunud, tähendab, et sa muutud üheks neist."
M: "Aga kuidas ma siia sarja sain? See on ju telesari! AMEERIKA TELESARI!"
Dr: "Sa said ilmselt siia läbi väikese ukse hinges, mille on avanud depressioon. Lähedus selle sarjaga tõi sind siia, et eelmisest elust päästa. Sa saaksid ka tagasi minna, aga siis sa enam ilmselt siia tagasi kunagi tulla ei saaks."
M: "Niiet ma saaksin siia elama jääda? Ma saaksin igaveseks siia jääda ja elada unistuste elu?"
Dr: "Kui sa seda unistuste eluks kutsud siis küll."
M: "Siis ma tahan siia jääda. Sinna põrgusse ei ole ma nõus kunagi tagasi minema."
Dr: "Kuna sa meie maailmast nii palju tead, siis ma ilmselt sind tutvustama kellelegi ja millelegi ei pea eks?"
M: "Ei ole tarvis"
Dr: "Palun ära kellelegi räägi, et see telesari on. Nemad ei tea seda ja see võiks nende vaatevälja igaveseks ära rikkuda."
M: "Ära muretse, ma ei räägi."

Ma jalutasin kliinikust välja. Scott ja Stiles ootasid mind.

Sc: "Kas kõik on korras? Sa näed väga jahmunud välja."
M: "Ei jaa kõik on okei... palju uudiseid lihtsalt kõik ühe korraga!"
St: "Ära muretse selle pärast. Kus sa elad, ma võin su ära visata."
M: "Ausalt öeldes olen ma kinda kodutu praegu..."
St: "No siis sa tuled ja elad minu juures!"
Sc: "Miks just sinu? Äkki ta tahab minu juures elada?"
St: "Ma ütlesin esimesena!"
Sc: "Mis siis?"
M: "Rahu rahu! Ma lähen elan praegu Stilesiga... aga Scott aitäh siiski, et sa mulle kodu pakkusid!"

Ma läksin ja suudlesin Scotti põsele. Ta läks näost täiesti punaseks ja kratsis oma kaela. Ma naersin õrnalt. Me istusime Stilesiga tema kuulsasse Jeepi ja hakkasime sõitma.

St: "Miks sa nii vaikne oled Annie?"

Seespoolt ma lausa lõhkesin. Ma sain rääkida nende kuulsustega, sõita Stilesi Jeepis ja minna tema juurde elama! Ilmselt saan veel tulevikus suhelda ka Allissoni, Kira, Malia, Lydia ja kõigi teistega!

M: "Ma olen lihtsalt nii õnnelik, et mul pole midagi öelda!"
St: "Mis sind siis õnnelikuks teeb?"

Ma nii soovisin, et oleksin saanud talle kõigest jutustada, aga ma ei suutnud murda oma lubadust Deatonile. Ilmselt tuleb see kõik kunagi välja niikuinii...

M: "Ma ei saa sulle seda kõike rääkida, aga osa saan. Deaton jutustas mulle natuke ja niipalju kui ma tean, hammustas mind libahunt ja hammustus on paranenud."

Stiles peatas auto äkiliselt ja vaatas mulle oma imeliste pruunide nunnude silmadega otsa. Ta nägi välja nii murelik, et mul hakkas tast lausa kahju.

St: "Sa tead siis vist juba kõike? Kõige täiskuust ja wolfspaneist ja..."
M: "Japp, ma tean kõike!"
St: "No kui sul tekib mingeid küsimusi võid sa alati Scotti poole pöörduda, nagu sa tead on ta samasugune nagu sina. Sul ei vea eriti selle poolest et järgmine täiskuu on juba ülehomme ja selle kõigega harjumine saab sulle raske olema."
M: "No mul olete teie, ma usun, et saan hakkama."

Me sõidsime edasi. Juba mõne minuti pärast jõudsime me Stilesi juurde. Ta maja oli täpselt nagu kõik muugi. Kui Scott oleks siin olnud, oleks ilmselt mu elevuse signaalid ta pöördesse ajanud. Me astusime trepist ülesse ja suundusime Stilesi toa poole. Meile tuli vastu Stilinski.

Stil: "Noh, kas sa tutvustaksid mulle oma uut sõpra?"
St: "Jaa sorry paps. See on Annie. Ta on kodutu. Scott leidis ta metsast ja ta on ka libahunt.

Stilinski nägu oli üsna rahulik. Näha on, et see mees on juba kõige harjunud mis siin linnas toimub, ükskõik kui imelik see poleks.

Stil: "Sa võid ta külaliste tuppa juhatada. Ma loodan, et te saate kõigega siin ise hakkama, töölt just helistati.
St: "Mis juhtus?"
Stil: "Linnas nähti ringi liikumas ühte imeikku kolme peaga elukat."

Stiles ja mina olime mõlemad shokis. Kolme peaga elukas??? Sellisest polnud me kumbki varem kuulnud. Stilinski lahkus ja me läksime külalistetuppa.

St: "Me peame sinuga nüüd shoppama minema! Sul pole mitte ühtegi riideeset peale minu pusa..."

Ma naeratasin. Stiles on minuga nii lahke ja tore, nagu keegi teine pole kunagi olnud...