Üks Pluss Üks Võrdub Kaks

9

"Mida kuradit sa Kaspari juures tegid? Ja millal sa välja hiilisid?"küsis Berit kohe, kui ma tema juurde jõudsin.

"Oota nüüd. Võta rahulikult."palusin ma.

"Räägi kõik ära."

"Ma hiilisin siis välja, kui te köögis rääkisite. Läksin tagaukse kaudu."

"Nii, edasi?"

"Ja siis nägin ühel hetkel Kasparit ja jälitasin teda."

Berit puhkes naerma. "Sul on ikka kinnisidee tema vastu."

"Ma ei saa sinna midagi parata. Ta on nii salapärane ja huvitav."

"Ma peaks Risto meile järgi kutsuma. Me ei jõua nii kuhugi."

Berit kutsuski poisi järgi ning õnneks oli ta nõus tulema. Omal jalal poleks ma tõesti koju jõudnud.

Risto muigas, kui ta mind nägi ja hiljem ka juhtunust kuulis.

"Ma nõustun Beritiga selles osas, et sul on kinnisidee."

"Olge vait palun. Ma hakkan varsti oksele."

"Hei, minu autosse ei oksenda!"

Risto peatas auto. Hüppasin autost välja ning oksendasin kraavi. Peale seda tundsin end palju paremini. Ma tean, et õlu ei mõju mulle hästi, kuid joon seda ikkagi.

"Lähme nüüd ilusasti koju magama."

***

"Hommik, kullatükk! Töö ootab!"karjus Berit.

Keerasin teise külje, kuid Berit üritas mind ikkagi üles äratada. Lõpuks tõusin üles.

"Ma ei taha!"vingusin mina.

"Pärast magad edasi. Lähme teeme tänased tööd ära."

Õnneks polnud sellel päeval midagi rasket. Kastsime kasvuhoonet, panime kartuleid maha, korjasime kanamunad ära ja nii edasi.

"Nii, nüüd räägi mida paganat sa seal Kaspari juurest otsid kogu aeg? Ma saan aru, et sul on ikka mingid tunded tema vastu jah?"

Istusime toolide peal ja jõime värsket apelsinimahla. Ilm oli taaskord palav ja mul oli hea meel, et tädi täna meile midagi lihtsamat andis teha.

"Ma ei tea jah. Ta on nii salapärane ja see köidab mind. Ma ei saa sinna midagi teha."

"Eks ma tahaks ka teada mis sorti inimene see Kaspar on."

"No näed!"

"Aga mitte selles mõttes nagu sina!"

"Ma hakkan tal seal külas käima. Tal nagunii sõpru pole nii et ta võib minuga sõbruneda."

"Sõbruneda."ütles Berit, tehes jutumärke.

Müksasin tüdrukut. "Käi kanni."

"Te oleks päris nunnu paar isegi."

"Ma püüan esialgu temaga sõber olla."

"Igav."

"Ja sina? Kas sulle meeldib keegi?"

Berit ohkas. "Tegelikult... Andreas meeldib."

"Oh sa poiss."

"Ma olen püüdnud teistega olles poissi unustada, aga see ei tule välja. Ah, unusta ära et ma sulle rääkisin."

"Eiei, Berit. Me saame selle asja tööle."

"Ei saa. Usu mind. Andreasele meeldid sina nii et..."

"Kuidagi me ikka saame."

Berit turtsatas. "Pole olemas poissi, kes mind välja kannataks."

"Ära ütle enda kohta nii."

"Mida iganes. Kas sa ikka mäletad, et meil on laat tulemas? Juba homme."

"Oh, see läks mul juba meelest ära."

"Mul ka. Emps tuletas meelde hommikul. Ma hui viitsin ka minna sinna."

Rääkisime veel muudest asjadest ja kui meil oli juba tunne, et päike kõrvetab, läksime tuppa.