Üks Pluss Üks Võrdub Kaks

10

Hommikul kell pool kümme olime laadal platsis. Laat hakkas kell kümme, kuid meil oli vaja kindlasti asjad valmis panna.

"Ma olen täna eriti unine."pomises Berit, kui me saime lõpuks maha istuda.

"Mina ka. Aga ehk peame kella viieni vastu."

"Mu ema lubas meid välja vahetada vahepeal."

"Oh, vähemalt see on tore."

Rahvast hakkas sisse voolama kell üksteist. Suutsime mõned kaubad maha müüa.

"Hei! Teie siin?"küsis Alina, kes meie leti juurde tuli.

"Jah. Tule osta mu ema puhast kaupa."

"Noh, eks ma natuke ikka võin osta."

Rääkisime natuke aega Alinaga juttu, kuid tüdruk pidi edasi minema. Mingil hetkel nägin ka Ristot Alinaga liitumas.

"Mida sa vaatad?"küsis Berit.

"Lihtsalt seda et Risto ja Alina on nii õnnelikud."

"Mhm, mul on nende pärast hea meel."

Teema jäi sinnapaika. Mõnes mõttes ma igatsesin seda aega, kui mul keegi oli. Nii tore oli kellegagi oma päevast muljetada ja üleüldse.

"Millest sa unistad?"küsis Berit mind müksates.

"Ei midagi."vastasin.

"Mõtle, kaks tundi veel. Äkki lähme vahepeal sööma?"

Noogutasin. Olin hommikul kõigest ühe kohukese söönud ja mul oli nälg. Panime laua peale sildi, et tuleme tagasi ning läksime sööma.

***

Õhtul istusime Andrease, Risto, ja Alinaga rannas. Tegime lõket ja käisime ujumas. Andreas oli meile toonud ka vorstikesi ja vahukomme, mida lõkke kohal grillisime.

"Oeh, teate kui väsinud ma olen."ohkas Berit ja viskas end rätiku peale pikali.

"Jah, kujutan ette."ütles Alina.

"Vähemalt saame raha."ütlesin ma Beritile lohutuseks.

"No just."

"Tüdrukud, lähme ujuma."ütles Alina, tõusis püsti ja jooksis vette. Risto muigas.

Nii me terve õhtu veetsimegi. Ma ei mõelnud isegi Kasparist mitte. Jõudsime Beritiga koju alles kahe paiku, mille peale ta ema imekombel enam pahane ei olnud.

***

Üle pika aja väike update. Pole just kõige parem osa, aga ma üritan midagi välja mõelda, mis siin edasi saama hakkab.