Üheksateist

2.

Kirjutasin kiirelt päevikusse üles Füüsika kodutöö ja panin õppevahendid tagasi oma seljakotti. See järel tõusin pingist püsti ja ruttasin koos teistega klassist välja.

"Thomas ootab," lausus Lilly nipsakalt, mu järel klassist välja astudes.

"Ma tean," laususin ja võtsin suuna garderoobi poole.

Mulle ei meeldi Lilly käitumine. Ta teab, et ma jään alati Thomasele truuks ja armastan teda väga, aga Lilly peab ikka õelutsema. Türa, mis ma talle teinud olen? Seda, et suhtlen Elijahiga? See on tühiasi ju.

Ruttasin treppidest alla. Tahtsin olla juba Thomase tugevate käte vahel. Me polnud nädalavahetusel koos, sest ta pidi vanematega paari kilomeetri kaugusele maakoju sõitma ja minu jaoks tundus see aeg tohutuna.

Astusin garderoobi sisse ja juba eemal ma märkasingi Thomast seismas. Ta toetus vastu seina ja ta käes oli tema nutitelefon, milles ta kirjutas, kellegile midagi. Me oleme kokkuleppinud, et me võime ükskõik kellega suhelda, kuniks mingit sebimist ei ole. Ja ma eeldan, et ka Elijahiga jätkan ma suhtelmist, ilma Lilly vahele sekkumiseta.

"Kallis," laususin eemalt ja ruttasin ta poole.

Poiss tõstis oma pilgu telefonilt ja naeratas mind nähes. Ta pani telefoni kiirelt teksade tagataskusse ja haaras mu oma embusesse.

"Liisa, ma igatsesin sind," sosistas ta mulle kõrva ja liitis me huuled. Me kallistasime veel mõne minuti, kuniks meid peatas kellegi köhatus. Hüppasin kiirelt Thomasest kaugemale ja nägin meie ees seismas Elijahi.
Ta nägu oli taas emotsioonitu ning ta käes oli kitarri kott.

"Hei,"naeratasin talle.

Thomas saatis mulle segaduses pilgu, kuid ma liitsin siis meie käed.

"Tervist, jah," pomises Elijah. "Vabandust, et segasin teid, aga kus asub kaheteistkümnenda bee garderoob?"

Ma kehitasin õlgu. Thomas surus järsku mu kätt õrnalt ja lausus: "Mine paremalt poolt viimasest uksest sisse, seal on kõik kaheteistkümnendike garderoobid."

Elijah tänas teda ja võttis oma suuna sinna, kuhu Thomas oli näidanud. Kui Elijah oli nurga taha kadunud, heitsin ma pilgu taas Thomasele.

"Mis see pidi tähendama?" viitasin ma sellele, et ta mu kätt oli tugevalt surunud.

"Ma peaksin seda sinult küsima, mida sa sebid teda, Lilly rääkis küll," tõmbas ta oma käe mu pihust ja pani siis käed rinnale risti.

"Ahh!" karjatasin. Mulle ei meeldi absoluutselt, et Lilly asju välja mõtleb. Ta ei vääri sõbra kohta. Ausalt ka.

"Ma lihtsalt kuulsin teda laulmas ja sa tead, et mulle meeldib muusika, pealegi meil oli kokkuleppe, et me võime vastassooga suhelda, kuniks sebimiseks ei lähe," vaatasin Thomasele silmadesse. Olin ausalt öeldes solvunud ja pettunud temas. Ma ei kannata, kui mind üritatakse mustata ja, kui seda teevad veel mulle kõige kallimad inimesed.

"Jahm," tõdes Thomas ja haaras mu oma embusesse. "Sorry."

Naeratasin. Sorry pole see, mida ma ootasin. Aga, ma tean, et ta armastab mind ja sellest mulle piisab.

---------------------------------------------

Loodan, et meeldis:)