Pöördumatu armastus

Suvesõber 2

Tänane hommik oli väga päikeseline, kuna siin suvemajas paistab hommikul päike kõige rohkem siia tuppa. Sten ka ikka veel magas.

Ma võtsin enda riided ja läksin neid vahetama. Oma toas tegin veel soengu korda ja äratasin Steni üles ja siis läksime koos hommikust sööma.

"Hommikust unimütsid, ma tegin pannkooke ja seal on šokolaadi kreem ja moos mille peale saate määrida" ütles ema meile nägu 3-e aastastele.

"Hommik ema ja okei, kas teil täna plaane on?" küsisin.

"Minul on, ma tahan Steniga jalutama minna ja kala püüdma, meil on vaja meeste juttu puhuda" segas isa vahele.

"Ma plaanin täna koduaia korda teha" ütles ema.

"Okei. Ma tahtsin öelda, et ma lähen Karlosega siis välja"

Sten vaatas natuke kurva pilguga aga ta võiks aru saada, et ma ei taha kunagi temaga enamat kui sõprust, kuna ta on jube lahe jne aga mitte selline, et nagu mulle meeldiks ta, sest ta on olnud väga paljudega koos ja ta kasutaks ka mind ära kui ma annaks talle selle võimaluse.

Olime kõik oma asju tegema läinud aga ma veel valisin mingid sobilikud riided et metsa minna. Ma panin sinised püksid, topi ja saapad.

Väljas nägin et Karlos ootas mind juba:
"Lähme?" küsis ta

"Jep"

Me jalutasime küla poe juurde ja ostsime jäätised. Me jooksime kahekesi igasugustel põldudel ja naersime.

Karlos on koguaeg naljakas olnud ja sellepärast ei suuda ma temaga ilma naermiseta olla.

"Kuule kas sa mäletad seda onni, mille me väiksena ehitasime metsa"

"Aaajaaa"

"Lähme sinna me pole seal pikka aega käinud, kindlapeale lagunenud"

See onn oli tõesti veidi vajunud aga kannatas olla.

"Issand vaata! Siin on ju see meie poolt kirjutatud kiri puu peale ja see pole ikka veel ära kadunud" imestasin ma

"Mis kiri?"

"Loe"

"Selle kirjutasid Melissa ja Karlos, me oleme suvesõbrad ja siin on meie onn.
SUVESÕBRAD IGAVESTI!"

"Appi kui ammu see ikkagi oli"

Me hakkasime naerma. Mu selg toetas vaikselt vastu puud ja ta vaatas mind oma silmadega väga sügavalt ja ütles
"Sa oled kõige ilusam ja armsam tüdruk keda ma tean.."

Ta lähenes mulle lähemale ja hakkas suudlema, ma tahtsin ta eemale tõugata aga ta oli liiga tugev. Lõpuks ma lõin põlvedega kümnesse ja jooksin nii kiiresti kui võimalik.

Ma olin väga segaduses. TA JU EI MEELDI MULLE AGA MA TAHAN TEMAGA SÕBER OLLA JA SEE ON RIKUTUD!

"Melissa oota!" Karjus ta aga ma ei teinud välja.

Ma olin olnud oma toas pool tundi ja selle üle mõelnud. Siis koputas keegi uksele. Ma vedasin kihla et see on Karlos.

SEE TA OLIGI...

"Mida sa tahad?" Küsisin kurjalt

"Palun vabandust, ma luban, ma ei tee seda, ma arvasin, et meeldin ka sulle niimoodi aga kui ei, siis palun, oleme vähemalt sõbrad"

Ta vaatas mind väga kurva näoga ja ma nägin ta silmades ausust. Mul endal hakkas ka kurb tunne niiet ma andestasin talle.

Me läksime koos tiigi äärde ujuma.
Karlos hakkas mind pritsima ja ma läksin veealla, et ta ei saaks mind pritsida ja ma ujusin kuskile õrede taha mis vees olid ning ta ei leidnud mind üles. Ma hakkasin itsitama, siis jäi mulle silma et Sten nägi meid koos ning vaatas veidi kurva pilguga aga kui ta märkas mind siis pööras kohe pilgu.

Õhtul olime kahekesi lõke ääres. Mu vanemad läksid metsa jalutama ja Sten oli majas. Me rääkisime Karlosega, mis koolis on juhtunud, kuniks läksime oma kodudesse.

Oma toas mängis Sten mingit mängu.

"Miks täna nii morn?" küsisin

"Ei ole ma midagi"

"Äkki on väike kadedus?"

Sten punastas veidi aga ütles siiski:
"Ei"

"Aga nagu ma teda usuks"

Õhtul voodis pikutades ütles Sten:
"Mul on külm"

"Ja mida mina teha saan?"

"Mulle kaissu tulla"

"Ainult sinu unistutes" nähvasin talle

"Vatsti päriselus ka" muigas ta

"Väga naljakas!" ütlesin sarkasmiga
Aga ta lihtsalt itsitas selle üle.
______________________________________
Hei tegin siis täna kaks osa, ma loodan et need meeldisid, kui meeldisid siis ära unusta panna vote ja näeme järgmine kord uue osaga🤗
❤️Mammu❤️