Üheksateist

4.

Tõmbasin just ümber kaela salli ja astusin oma klassi garderoobist välja. Seejärel võtsin maast oma musta adidase koti ja liikusin eneselegi ootamatult Elijahi suunas. Nägin teda eemal seismas ja oma kitarri vaatamas. Ta istus peegli ees toolidel. Naeratasin õrnalt. See poiss oskab muusikaga mu tuju heaks teha.

"Tsau," naeratasin tagasihoidlikult ja heitsin pilgu ta silmadesse.

Poiss ehmatas ja pani käe südamele. "Ära ehmata niiii." Seejärel hakkas ta naerma.

"Vabandust," turtsatasin. "mis su tänased plaanid?"

"Eeee," pani Elijah pilli kotti tagasi ja vaatas mulle hetkeks otsa. "polegi vist."

Mulle meenus tänane, reede õhtune pinnapidu Antoni juures. Tal toimuvad üle reedeti peod, kus mina olen alati vip külaline. Tal on suur maja, isa juures, sest ta vanemad on lahutatud, lisaks isa pole tal kunagi kodus ja ema juures elab ta ainult suvel. Seega Antoni peod on parimad, kus puudub igasugune valve ning politsei , sest maja asub puude sees, elektriaia taga. Anton on rikas poiss, sellepärast paljud teda tahavadki, mul on vedanud, et olen ta üks parimaid sõpru. Ta ema on lisaks ka mu ema õde. Seega suved veedame me ka koos.

"Antoni peole tuled?" uurisin.

Elijah kortsutas kulmu. Ma nägin, kuidas ta pilk muutus ja ta selle maha suunas.

"Ee, ma ei saa kahjuks," pomises poiss. "mu tädil abi poes vaja."

Tal on tädi? Ma arvasin, et ta vanemad on surnud ja ta on lastekodu laps. Aga vot, mis nüüd välja tuleb.

"Ahsuu," ohkasin. Olin lootnud temaga just rohkem tuttavaks saada. Me kõik olime koolis huvitatud sellest salapärasest poisist, kellest kõik sitta räägivad. Mina aga heasmõttes.

"Jahm," poiss tõusis püsti ja pani kitarrikoti oma õlale ning liikus väljupääsu poole. "aga näeme esmaspäeval siis.."

"Näeme!" hõikasin. Ehmatasin, kui keegi mu seljale oma käe pani. Hüppasin kiirelt ringi ja rahunesin, kui see kõigest Thomas oli. Mu näole tekkis kerge naeratus, aga see kadus kohe, kui mulle meenus hommik.

"Mis tahad?" urisesin ja ristasin käed oma rindadel.

"Mis tahad ve?" ärritus kutt ja eemaldas oma käe mu õlalt. "ma olen su poiss."

Mulle absoluutselt ei meeldinud toon, milles ta minuga rääkis. Mitte ükski mees ei tohi arvata, et tal on võim minu üle. Mulle ei meeldi see.

"Nii?" ütlesin vaid.

"Ah, käi putsi," virutas Thomas käega õhku ja läks minust kiirel sammul mööda.

"Ainult seda oskadki ve?" küsisin, kuid ta ei vastanud enam ja läks koolimajast välja. "Piider," oigasin ja istusin toolile. Seda ma ainult oskangi. Suudan alati kõik ära rikkuda. Persse. Ma vihkan ennast. Täna läheb suuremaks joomiseks. Olin otsustanud ja tõusin toolilt, minnes koolimajast välja ja pääsedes sellest ussidepesast.

-------------------------------------

ilusa ilmaga naases ka motivatsioon..