Üks Pluss Üks Võrdub Kaks

21

Alguses polnud Kaspar nõus väikesele õhtusöögile tulema, kuid minu nõudmise peale andis poiss siiski alla.

Niisiis tegingi järgmisel õhtul süüa. Tegin valmis kõik söögid ja panin õues laua valmis.

Kaspari tulek tädi Mari eriti ei rõõmustanud.

"Tere."ütles poiss. Ta ulatas tädile karbi kommi.

"Tere. Tule edasi, Kaspar."sõnas tädi.

Õhtu möödus isegi päris hästi. Kaspar rääkis oma maalidest ja kust ta huvi alguse sai.

"Noh, läks ju päris hästi?"küsisin ma.

"Üsna okei oli. Muide, sa oled suurepärane kokk."

"Ja mina just arvasin, et mul tuli kõik halvasti välja."

"Muidugi mitte."

"Siin on sulle süüa kaasa ka."ütlesin ma, ulatades poisile karbi.

"Aitäh, poleks vaja olnud."

"Oleks ikka. Ja Kaspar, enne kui sa minema hakkad, siis ma tahaks sulle midagi öelda."

"Mida täpsemalt?"

"Palun, ole korralik.

Kaspar turtsatas. "Seda ütles mulle mu vanaonu ka."

"Siis palun kuula meid. Ma ei taha, et sul Aaroni või kellegi teisega jamasi tuleb."

"Ja sina luba mulle, et hoiad Aaronist eemale."

"Jah."

"Okei. Ma siis luban sulle ka, et olen korralik."

Naeratasin. "Nii juba läheb."

Kaspar suudles mind hüvastijätuks. Tuppa tagasi minnes, oli tädi juba osad nõud minu eest ära koristanud.

"Noh, mis sina arvad?"uurisin ma tädi käest.

"Ta oli... Okei."

"Lihtsalt okei?"

"Praeguseks jah lihtsalt okei."

"Vähemalt oli okei."

***

Järgmisel päeval istusime Beritiga taas poe ees ja sõime jäätist. Lõpetasime just jäätiste söömise, kui nägime Aaronit ja tema kampa lähenemas.

"Lähme, Berit."sosistasin ma.

"Rahel!"

Pöörasin ennast ümber ja seisin poisiga silmitsi.

"Mida sa tahad?"küsisin ma.

"Kas me rääkida ei saaks?"

"Ma ei saa sinuga rääkida. Ma pean tööle tagasi minema."

"Kasvõi üks minut."

Tahtsin Aaronist mööda minna, kuid Aleksander astus mulle tee peale ette.

"Sina takistad mind?"küsisin ma.

"Jah, kui vaja on."

"Kas sa pead alati nii sõjakas olema?"küsis Berit.

"Sina ole vait."

"Oled omaarust kõva mees või?"küsos Berit vihaselt.

"Berit, rahune maha."ütlesin ma tüdrukule.

"Sa ei kujuta ette, kui närvidele ta mulle käib!"

"Ma saan aru. Pole vaja meile jamasi."

"Oled sa nõus korraks rääkima?"küsis Aaron veel kord.

"Anna andeks, ma ei saa hetkel."

Haarasin Beritil käest kinni ja trügisin Aleksandrist mööda.