ÖÖ PEEGELDUS

1. Pimeduse võim

Mustad sametkardinad varjavad selle luksusliku, kuid sünge ruumi akent, kus ma end ärgates leian. Laman ülilaias pehmes voodis, mida katab kaunite tepingutega punasest sametist päevatekk. Minu süsimustad kohevad juuksed looklevad lainetena üle punaste sametpatjade. Ajan end ettevaatlikult istuli ja vaatan ringi. Üsnagi sünget tuba valgustavad erinevas suuruses küünlad. Neid on kõikjal -  nii suurtel küünlajalgadel kui ka arvukatel seinariiulitel. Massiivsest tammepuust voodist paremal asub suursugune, rohkete nikerdustega tumepruun kummut, millel on vaheldumisi erinevas suuruses küünlad ja pildid seksikates poosides poolpaljastest nümfidest. Kummuti kõrval nurgas laiub suur, tumepunase sametkangaga kaetud tugitool. Selle kõrval aga tumepruun nikerdustega riidekapp. Voodist  vasakul asub veinipunane, kuldsete jalgadega suur vann, mida varjab punasest sametist vannikardin. Kohe vanni kõrval on suur kuldse raamiga peegel. Põrandat katavad kõikjal tumedad loomanahksed vaibad.

Tõusen voodist ja lähen peegli ette. Peeglist nähtav vaatepilt ehmatab mind päris korralikult. Mu nägu on lubivalge, juuksed süsimustad, kaunilt laines ja väga kohevad. Mu keha katab must, punase pitsiga ääristatud korsett, mille seelikuosa ulatub maani. Tunnen, kuidas mu rindu ümbritsev korsett on nii pingul, et selle haagid on iga hetk järgi andmas. Olen tõesti kaunis, kuid äärmiselt väljakutsuvalt riides, mis kummalisel kombel isegi meeldib mulle. Mida kauem selles sünges, kuid luksuslikus ruumis viibin, seda enam tunnen endas kasvavat ühtaegu nii viha kui võimu. Tajun alateadlikult, et just minus eneses peitub vägi, mille abil suudan saavutada eesmärgi, milleks olen siia tulnud. 

Raske tammepuust uks avaneb vaikse kriginaga ja tuppa astub Selina. Kangestun hetkeks. Selina liigub peaaegu hääletult mu selja taha. Ta vaatab peeglisse, otse mulle silma ja lausub: "Tere tulemast, Emma! Oleme jõudnud oma plaaniga uuele tasandile."

Selina võtab mu parema käe oma pihku ja keerab mind näoga enda poole.

"Ma usun sinusse. Sina aitad mul pääseda sellest sajandeid kestnud õudusest. Sellest kurjuse riigist."

"Selina, ma ei..." vastan talle kõhklevalt, kui ta juba mind katkestab.

"Ei, ära kahtle Emma. Sa näed peagi, mida sa suudad," lausub naine kindlalt.

"Kuid palun sind, hoidu peeglisse vaatamast. Tea, et läbi peeglite saab Valdez sul igal hetkel silma peal hoida." 

Ta võtab tugitoolilt tumepunase sametpleedi ja katab peegli sellega kinni. 

Järgmisel hetkel on Selina kadunud. Justkui oleks õhku haihtunud.

 Silmitsen taas seda kummalist tuba ja pilk jääb pidama riidekapil. Lähen kapi juurde ja avan uksed. Kapp on täis erinevaid seksikaid riideid - korsetid, negližeed, öösärgid jne. Libistan pilgu kiirelt üle riiete ja võtan ühe musta pitsöösärgi. Panen selle selga ja istun voodile. Libistan vasaku käe kergelt üle sametise voodikatte.

Äkitselt ilmub mu ette Valdez. Ta kannab pikka maani kuube ning musti nahkpükse. 

"Tere tulemast, tibuke!" lausub mees õelalt irvitades, kummardudes seejuures mulle lähemale.

"Lõpuks ometi sain ma su kätte," ütleb ta, silitades kergelt mu korseti sisse pressitud rindu. Ta lükkab mu voodile selili ning kummardub mu kohale. Tunnen ühtaegu nii hirmu kui ka iha.

"Peagi lõbutseme," lausub Valdez mu kohale kummadudes ja riivab muu huuli on jääkülmade huultega. Mu keha läbistab külmavärin. Sulen silmad, kartes, et järgmiseks vanamees suudleb mind, kuid minu keha on võimetu talle vastu hakkama. 

Kui kardetud suudlust ei järgne avan silmad ja näen, et olen toas üksi.