See kõik toimus koolis

ära põgene mu eest.

 

Tahtsin Randot  uuesti suudelda, kuid kooli arst astus sisse, pidin midagi tegema, kuid tema jõudis minust ette. Ta tõusis üles ja  viskas teki mulle peale.   Vabandage  aga siin on üks õpilane, kes värises üle keha tunnis, ma panin talle teki peale. Arvan, et ta peaks lihtsalt puhkama. Palun äratage ta üles paari tunni pärast  ja saatke ta klassi.” Ma ei kujuta ettegi, mis nägu oli arstil, kui mingi noor poiss, talle nõuandeid jagas. Oleksin tahtnud näha arsti nägu.

Arsti häält ma ei kuulnud,  kuid uks läks pauguga kinni. Pärast seda arst tuli mu voodi juurde, pidin näitlema, et ma magan. Ma ei tea, kuidas, kuid jäin magama. Uni oli pisavalt magus ja ma ei soovinud üles ärgata, kui keegi mind raputas, ma ei soovinud ärgata nägin unes Randot, kuidas ta puudutas ja suudles mind.

Ärkasin vaid selle peale, et keegi puudutas mu põske väga soojade kätega. Avasin oma silmad ja seal ta oligi, Rando seisis mu voodi ees ja naeris:

„No mu uinuv kaunitar,kas nägid mind unes? Tead isegi arst ei suutnud sind üles äratada, pidin ise siia tulema.“

Oi appi küll ta on alles ego, kuid ikkagi tal on õigus, ma mõtlesin talle.

„Kus on arst siis, ma peaksin talt küsima midagi?“

„Teda pole, ta pidi täna ära minema ja see tähendab, et kui sul on küsimusi siis pead neid küsima minult.“

„Ei ma ei küsi sinult, sa ei pea isegi midagi teadma, küll ma saan ise hakkama. Kas sa võiksid nüüd  minust pisut eemale astuda, ma ei saa püsti. Sooviksin siiski koju minna.“

„Ei lähe sa midagi koju, kell on veel vähe. Meie tunnid on küll läbi aga sina pead veel olema minuga ja vastama mu küsimustele.“

Miks ta küll aru ei saa, et mul on väga raske olla tema kõrval, ma tahan olla temaga aga ma ei tohi, ma kaotan oma pea nii. Vaatan teda ja mul tuleb meelde see uni, kus ma olin ta käte vahel, tunnen siiani seda suudlust oma huultel, mu nägu hakkas õhetama ja tunnen, kuidas olen jälle punastama hakanud. Peidan oma nägu teki sisse, et ta ei näeks mind. Palun, palun ära vaata mind, ma ei saa, ma olen nii imelik.

Tundsin, kuidas keegi hakkas sikutama tekki, see oli kinldasti Rando, talle see vist ei meeldi, et peidan end.

„Lase nüüd see tekk alla ja vaata mulle otsa eks. Mulle kohe ülde ei meeldi, et sa nii teed mina tahan sinu nägu näha ja mul on vaja sinuga rääkida, kas sa ei saa sellest aru?“

Kõigutasin oma pea paremalt, vasakule ja vastasin: