Jõudsin just koju ja läksin oma tuppa. Istusin voodile ja lihtsalt mõtlesin kõigele mis just oli.
''Kuidas isa juures läks?'' koputas Will mu uksele ja avas selle ning astus sisse.
''Täpselt samamoodi nagu iga kord'' muigasin talle, sest tõesti ju muutusi polnud.
''Sorry, et Tom minu asemel tuli''
''Mhm'' noogutasin ainult.
''Kõik korras? Juhtus midagi?'' märkas vend, et eemal veidi olen.
''Thomas. Ta ütles, et armastab mind, lihtsalt niisama ütleski'' plahvatasin kohe välja.
''Ja mis sa tegid?''
''Ma ei osanud talle midagi öelda ja istusin autosse''
''Ja sa ei öelnud talle mitte midagi rohkem?'' mu vend oli üllatnud, ma ise olin ka.
''Noup, stupid thing to do. Ma tõesti ei osanud midagi öelda, kõik käis nii kähku ja praegu isa asi ka ja ja''
''Isaga saab kõik korda, mine aja oma asjad Thomasega korda pigem. No tõesti, ma ju näen, et sa tunned sama'' segas ta mulle vahele.
Jah, mu vennal oli õigus. Jälle.
''Söök saab kohe valmis muide ja vanaema vist väga solvub kui sa tema pirukaid ei söö, niiet pane vaim valmis'' naeris Will ja lahkus minu toast. Naersin kaasa.
Ükskord, kui mul väääga paha olla oli ja vanaema meile pirukaid pakkus, keeldusin, sest teadsin, et see poleks hea mõte. Sellest ajast alates ta alati solvub kui ma ei võta ta pirukaid. Naersin oma mõtete peale.
Võtsin seejärel telefoni ja valisin Tommy chati.
Mina: kodus? me peame rääkima
Ma ei pidanud vastust õnneks kaua ootama..
Tommy: Charlie juures
Võtsin kapilt oma autovõtmed ja suunudsin välisukse poole.
''Ma lähen käin ära korra'' hõikasin perele.
''Ooota oota, nii lihtsalt sa ei pääse. Võta'' naeris vanaema ja peaaegu et jooksis minuni.
''Aitäh aitäh'' naersin vastu ja astusin siis uksest välja.
Avasin autoukse, istusin autosse ja käivitasin auto. Kui olin turvavöö peale pannud tardusin hetkeks. Kas ma tõesti lähen ise autoga praegu?
Selle mõtte juurde ma kauaks ei jäänud ja asusin teele. Veidi aja pärast oligi Charlie maja näha. Pidu. Siin on pidu.
Tulin autost välja ja panin uksed lukku. Kuulsin majast tulevat muusikat ja igasugu inimesi oli ka näha nii majas sees kui ka majast väljas.
Õnneks keegi mind väga tähele ei pannud, niiet jalutasin üsna vabalt maja poole. Samal ajal otsisin silmadega Tommyt. Väljas teda küll ei olnud.
Jõudsin majja sisse ja vaatasin kiirelt ringi. Veidi eemal nägin Tommyt kellegagi jutustamas.
''Hei Charlie, kas ma tohin korraks Tomi laenata'' naeratasin poistele.
''Wooaaah, Kylie!!!'' ta kohe kallistas mind, muigasin. ''aa jaa, minugi poolest. Laena kauaks vaja'' naeris poiss ja eemaldus meist.
''Mida sa siin teed?'' küsis siis Thomas, kui Charlie lahkunud oli.
''Tule'' võtsin poisi käest ja juhtisin meid maja taha terassile. Seal oli natukenegi vaiksem, ja inimesi seal ka polnud. Mida oli ka arvata.
''Mis värk on?'' esitas ta uuesti küsimuse, kui terassile jõudnud olime.
''Anna andeks, et ma midagi sulle ennem ei öelnud seal haigla juures''
''Kõik on chill, Ky'' segas ta kohe vahele.
''Ma olin väga segaduses, siiani olen ausalt. Aga ma tahtsin öelda, et''
''Sa ei pea midagi ütlema, ma saan aru'' segas ta uuesti vahele. Jummel, ole vait ja kuula lihtsalt
''Ma armastan sind ka, Tommy'' naeratasin talle ja ootasin ta reaktsiooni.
''Oehjah'' ta pani oma käed mu põskedele ja suudles mind.
