Thomas tõi mu just tagasi koju ja läks seejärel enda koju. Leppisime kokku, et ööbime täna oma uues kodus. Samuti leppisime kokku, et pakime endale mõningad asjad kaasa, et seal natukene kodusem oleks.
Praegu on eksamiteperiood, ehk on kontsultatsiooni tunnid niiet oli hea aeg kolimiseks. Otsustasime, et täitsa kolime homme ja vajadusel ka ülehomme. Õnneks ei olnud kummalgi super palju asju mida sinna viia. Sama siiski asju nagu oli.
Pidime ostma voodi magamistuppa ja mõtlesime ka öökappidele, kuid seda hiljem. Kappi ostma õnneks ei pidanud, sest seal oli see juba 'sisse ehitatud' - lükandustega kapp.
Voodi ostu mõtlesime täna ära teha, sest homme siis tegeleme teiste asjadega. Ja pealegi oli täna ju veel pool päeva meil selleks aega.
''Hei kullake'' kallistas ema mind, kui ma esikusse jõudsin. Nad olid siis vist vahepeal koju jõudnud.
''Tsauuuu'' oli heameel mul ema näha.
''Mul on üks uudis tegelikult, kus isa on? ja Will?'' ütlesin kohe. Tahtsin kohe uudist perega jagada.
''Sa oled rase???'' kiljatas mu ema kohe. Hakkasin naerma.
''Eiii, eii olee'' naersin ja ema naeris siis ka.
''Oota, nad peaks garaažis olema'' ütles ema ja läks vaatama. Hetke pärast tuligi ta koos meie pere meestega tagasi.
''Tahtsin seda öelda, et ma kolin välja. Me kolime Thomasega kokku ühte ühetoalisse'' ütlesin siis pereliikmetele.
''Oiiiii kui tore uudis'' oli mu ema kohe õnnelik ja kallistas mind uuesti.
''Kuule jõudsid isegi Williamist ette'' naeris mu isa ja tuli kallistas samuti.
''Niiet sulle meeldis?'' oli küsimus mis Willi suust tuli.
''Sa teadsid?'' olin segaduses.
''Muidugi teadsin, ma käisin temaga neid kortereid läbi koguaaaeg. Lõpuks eelmisel nädalal leidsime selle mis tundus õige. Väga ilus koht on'' naeratas vend.
''Oijah, miks ma ei imesta, et sinu käsi siin mängus on'' naersin ja kallistasin teda.
''Igatahes, me mõtlesime et kolime nüüd homme arvatavasti. Mis me ikka ootame niisama, kõik on sissekolimiseks valmis.'' rääksin veel.
''On teil abi vaja?'' uuris isa.
''Tead ma ei teagi, kui on siis tean kust abi küsida'' naersin ja ta noogutas.
''Täna lähete juba sinna või jääd veel siia?'' küsis ema.
''Kuidas sa teadsid, sinna lähme jaaa'' naersin.
''Kui ma su isaga esimest korda kokku kolisin, siis ei jõudnud meiegi ära oodata kuna korterisse sisse kolida. Kõik käis nii kähku'' meenutas ema ja naeris.
''Oma vanemate tütar'' pilgutasin neile silma
''Okei, ma lähen panen mõned asjad kokku ja lähen siis'' ütlesin ja läksin oma tuppa.
Võtsin kohvri ja panin sinna kõige vajalikumad asjad.
Mu telefon helises ja ekraanil vilkus Thomase nimi.
''Jaa?'' vastasin kõnele.
''Mis kell su peale võtan?'' kõlas küsimus
''No tegelt olen ma kohe valmis, niiet kui valmis oled võid tulla'' vaatasin oma kohvrit, mille just kinni olin pannud.
''Okei, hästi. Ma hakkan siis liikuma'' ja kõne katkes
Olin nii elevil. Sain iga õhtu tema kõrval uinuda ja igal hommikul temaga koos ärgata. Nii imeline.
