Miks mina? // Completed

6. peatükk

Seisin uhke häärberi ees. See nägi välja nagu mõis, aga lihtsalt linnas ja ilmselt ka väiksem. Sel oli palju aknaid ja väraval oli tugev turvasüsteem. Aed maha juures oli suur ja märkasin seal ka basseini.

"Ossa raisk," pomisesin vaikselt endale.
"Jah, ma tean, mu vanemad on rikkad, sellest ei ole midagi. Ma loodan, et sa ainult sellepärast mu sõber olla ei taha," vastas Eunmi, kui ta värava lahti tegi ja maja poole minema hakkasime.
Raputasin pead: "Mind su rahahunnik ei huvita, mul on oma raha, mida ma teenin ja olen kindel, et su vanemad on selle nimel väga palju tööd teinud."
"Aitäh, et sa siin ainult raha pärast pole ja enne kui unustan mainida. Mu vend võib olla pisut jäme ja väga kleepuva iseloomuga. Ta on lihtsalt harjunud ilusatele tüdrukutele mesijuttu rääkima," ütles Eunmi naeratusega, kui välisukse juurde jõudsime.
"Aitäh, et sa mind ilusaks pead," ütlesin kavala naeratusega ja sisenesin Eunmi järel majja.

"Eunsang, ma jõudsin koju!" hüüdis Eunmi päris valjult. Vastust ei tulnud, aga see eest jooksis meie juurde kaks koera. Kuldne retriiver ja mops. Eunmi kukutas oma koti esiku põrandale ja hakkas neid pikemalt mõtlemata nunnutama. Sain aru, et ta ikka väga armastav neid koeri.

"Suurem on Luna ja väiksem on Poppy," ütles Eunmi ikka veel neid kallistades ja paitades. Lasin neil end nuusutada. Tundus, et ma meeldisin neile.
"Mul võib olla kassi lõhn juures, sest mul on kass kodus," ütlesin vaikselt. Eunmi vist ei kuulnud seda, sest ta küsis kohe, et kas ma tahaks midagi süüa. Noogutasin viisakalt, võtsin põrandalt me koolikotid ja järgnesin talle kööki.

Köögis seisis naine, kes puhastas köögi tööpindu. Eunmi tutvustas mind talle. Sain teada, et neil on selle häärberi ülalpidamiseks majahoidja. Naine oli just lõpetanud toidu tegemise Eunmi ja Eunsangi jaoks. "Vabandust, ma ei teadnud, et meil külalisi tuleb," ütles majahoidja viisakalt, "aga sa võid minu osa saada. Ma teen endale uue." Naine lisas kaetud lauale veel ühe ühe komplekti söögiriistu ja kausi riisi.

"Ma ise unustasin sulle mainida, et mul tuleb klassikaaslane külla. Vabandust!" ütles Eunmi sõbralikult majahoidjale, kes naeratusega noogutas.

Käisime ka Eunmi toas, et koolikotid sinna panna ja siis tagasi sööma minna. Eunmi kutsus ka Eunsangi sööma.

Me istusime vaikselt laua taga ja sõime. Vaikus me vahel oli ebamugav, aga keegi midagi selle murdmiseks ka ei teinud. Olin peaaegu lõpetanud, kui Eunsang küsis: "Kas sa oled Eunmi uus klassikaaslane?"
Noogutasin, sest ega ma midagi rohkem talle vastata ei osanud.
"Ma imestan, et sa ta üldse rääkima said. Tavaliselt ta on uutes olukordades vait kui sukk ja seetõttu inimesed ei taha ta sõbrad olla," lisas ta.
"Panin jah tähele, et ta vaikne on. Ma olen kindel, et meist saavad head sõbrannad ja siis ta enam nii vaikne polegi," vastasin talle pärast söömise lõpetamist naeratusega.
"Kas sa pärast kooli ei õpigi nagu kõik teised nohikud?" päris ta mu käest oma üsnagi madala häälega, mida ta ilmselt kasutas tüdrukute võrgutamiseks.
"Mulle ei meeldi õppida ja mul on juba tulevikuplaanid tehtud, mis kohe kindlasti ei sisalda ülikoolis käimist," laususin ükskõikselt. Selle peale ta ei osanudki midagi teha, kui õlgu kehitada ja vaikselt edasi süüa.

Hiljem Eunmi toas olles ütles tüdruk mulle vaikselt: "Ma pole oma venda kunagi varem nii tagasihoidlikuna näinud. Tavaliselt lööb ta alati kõikidele mu sõpradele külge, kellele iganes see võimalik on. Kas te olete äkki juhuslikult varem kohtunud?" Noogutasin ja rääkisin me kohtumisloo ära.
"Okei, siis ma saan aru jah, miks ta nii käitus, aga ta pole praegu oluline," vastas Eunmi ja juhtis jututeema mujale.

Rääkisime pisut mu youtube'i kanalist ja tutvustasin talle ka me klassi pisut. Eunmi rääkis oma vanast koolist, kus Eunsang praegu käib.
"Miks sa kooli üldse vahetasid, kui see sinu jutu järgi nii põnev ja hea kõlab?" küsisin pisut üllatunult.
"Tegelikult oli asi selles, et mind kiusati seal. Jah, me klassis on inimesi, kes suhtlevad mu eelmisest klassist kiusajatega, aga see mind ei huvita. Vähemalt on mul nüüd kaks uut sõpra: sina ja Minjae," ütles Eunmi naeratades, "eelmises klassis ma ei suhelnudki kellegagi ja ma isegi ei tea põhjust, miks mind kiusati." Tüdruk ohkas.

Rääkisime ka sellest, millised me õpitulemused on ja oma tulevikuplaanidest. Sain teada, et Eunmi soov on saada modelliks. Tal on juba praegu üsnagi särav modellikarjäär. Näitas mulle oma ilusamaid pilte. Need olid tõesti ilusad ja ma sain aru küll, miks tal koolis seepärast sellised keskmised hinded on. Ta ei pinguta, aga samas ta halvim ka ei ole.

"Mu mänedžer panustab mu välimuse mitte hariduse peale, seega ta ütles, et kui mul on keskkooli haridus, on kõik hästi. Ülikooli pole vaja minna, millega ma rahul olen. Vähemalt pole ma ainuke, kes ülikooli minna ei taha," ütles Eunmi.
"Mul tuli hea idee! Me võiks mõnikord mõne video koos teha, mul on meigiasju, mida sa proovida saad või näiteks kasutad neid ja teed mulle meiki," läks Eunmi elevile ja näitas mulle oma meigisahtlit.

Nägin kõiki neid asju, mis seal sahtlites oli. Ma olin natuke kade, sest tal on kalleid asju, millest ma ainult unistanud olen. Mõte jooksis, mida kõikide nende asjadega teha saaks.
"Mulle väga meeldib see mõte. Mul juba mõte jookseb, mida kõike nende lauvärvidega teha saaks," vastasin talle vaadates neid erinevaid lauvärvi palette, mis eraldi sahtlis olid.

Kell oli saanud juba pool seitse. Ema oli mulle saatnud sõnumi, et poole tunni pärast kodus oleksin, sest siis on õhtusöök valmis.
"Eunmi, ma arvan, et ma peaksin koju minema. Ema just saatis sõnumi, et ma peaksin poole tunni pärast kodus olema, siis peaks õhtusöök valmis olema," ütlesin talle ja võtsin ukse juurest oma koolikoti. Eunmi noogutas ja ütles, et ta käib kiiresti vetsus ära ja siis saadab mu ära. Nõustusin vaikides ja nõjatusin vastu seina.

Ega ma seal väga kaua ei oodanudki, kui uks avanes, kuid seal polnud Eunmi.