(28.08.2019)
Kükitan nurgas,
sest valgust ma kardan.
Kallistan patja
sest Sind mul ju pole.
Talvel keerutan helkurit,
Sinu kätt mul ju pole.
Üksi joon veini.
Kahest klaasistja vahetan istmeid,
et tunne poleks üksik.
Sind mul ju pole.
Ma siin kirjutan luulet ja nutan ja naeran
ja nutan ja naeran.
Ma kõnnin mööda pikka rada,
mis nii lõputu näib.
Ma kõnnin mööda seda rada
ja mõtlen.
Kus oled Sina? Kus on Sinu soojad käed?
Kus on Sinu silmad, mida ma ei näe?Nuusutan roosi
ja kujutlen sind.
Ma tahan, et
suudlustega unsest ärataksid mind.
Ma tahan, et Su soe käsi paitaks mu pead.
Ma tahan, et
Su kallitus lämmataks mind.
YOU ARE READING
ESS
PoetryLuulet igaühele. Kes mõistab, kes mitte. Kellele meeldib, kellele mitte. Minu sõnead. Elan, Siis Suren