Raske

Osa 1

Oli tavaline hommik. Ärkasin, kui mulle kallati kausi täis külma vett kraesse.

Karjusin ja ütlesin, et nad lõpetaksid.

Need olid mu toakaaslased. Britha, Mary ja Carol.

Ma ei meeldi kellelegile siit, mind kiusatakse ja ma olen teistele nagu üks suur hunnik raskust nende õlgadel.

Tõusin voodile istukile ja kuivatasin juukseid. Õnneks nad läksid toast välja, vist sööma ja ma sain rahulikult riidesse panna.

Läksin pesemisruumi ja tegin juuksed kuivaks ja panin kõrgesse hobusepatsi.

Läksin sealt kohe söögituppa. Kõik juba istusid laua ääres ja vahtisid mind. Pidin kahe poisi vahele istuma ja just nende, kes on Britha ja Caroli parimad sõbrad. Ma ei tahtnud üldse, aga kasvataja käskis.

Istusin ja hakati sööma. Oli võisaiu ja puder ning piim kõrval. Puder ei maitsenud mulle, sest see oli kuidagi teistsugune tavalisest.

Muidugi ma ei saanud seal kaua rahulikult süüa, kui üks poistest hakkas mind sõnaotseses mõttes käppima, kintsudest alla poole minnes. Ma tõusin kohe ja jooksin sealt minema, kuulsin tagant ainult naermist.

Ma ei tohtinud jälle nutma hakata vaid pidin sisendama, et ma pean olema tugev ja enda eest seisma.

Istusin enda voodile ja vaatasin aknast välja. Kuid siis tuli Mari.
"Noh must, tule sööma tagasi" ütles ta mulle ja naerdes läks uksest välja.

Mind kutsutakse mustaks, sest mu juuksed on süsimustad ja silmad tumetume pruunid, pigem musta poole.

See pole halvustav minu arvates, aga no eks nad on mind hüüdnud ka paksperseks jne. Mis on tõesti solvavad ja haiget tegevad.

*veerandtundi hiljem*

Kell oli alles 8:25 aga õues oli väga palav juba. Kuumalaine. Tahtsin väga minna randa, aga meil ei lubata üldse. Õue võib ja seal on ka suur bassein, aga see ei ole see.

Tahaksin minna kaugele ära sealt, mul on veel 3 aastat vaja siin kannatada ja siis saan minema. Ma ei tea küll kuhu ma lähen, aga võib-olla selleks ajaks on mul tekkinud keegi hea sõber, kellega koos minna. Kuid sinna on ikka veel kaua aega, selle ajaga võib juhtuda kõike.

Otsustasin ikka panna bikiinid ja minna ujuma. Kuna mind hakatakse ka sellega kiusama, et mis ma passin nii ilusa ilmaga toas.

Läksin siis majast välja, käes rätik ja kollased bikiinid. Seoses asjadega, meie lastekodu on jõuline, igas toas on üks sülearvuti ja head voodid jne.

Minu arvates on see hea, et meile anti ka sülearvuti, siis on mul seal hea otsida endale tulevikuks kedagi jne. Seal on mul enda kasutaja, kõigil on.

Niisiis, kõndisin basseini poole. No loomulikult istusid kaugel basseini otsas need tüdrukud koos oma poistega. Nad ei ole nende poisid, aga nagu sõbrad ja nende kamp vist.

Mitte kõik ei vihka mind, nooremad on omaette, aga alates 15-18 aastased poisid ja tüdrukud on sellised, kes mind vihkavad jne. Kuid ma tean ainult Brithat, Maryt, Carolit ja neid kolme poissi, kes on vist 17'ne aastased ja mõnda veel kellele ma üldse ei istu.

Otsustasin siiski minna ujuma, hüppasin vette. Õnneks keegi ei teinud midagi mulle veel ja võib-olla ei märganud ka.

Ujusin natuke aega ja siis tulin välja ning hakkasin päevitama. Päikeseprillid ees ja omas mõttetes.

Olin seal ikka kaua, siis vaatasin ringi, et mitte kedagi polnud õues. Ju nad läksid tuppa midagi tegema.

Päevitasin edasi, siis tulid need kolm poissi ja üks tõstis mind kukile ja hoides mul suud kinni, et ma ei karjuks ja teised kaks lihtsalt itsitasid ja võtsid mu rätiku kaasa. Ma proovisin tõesti rabeledes ennast lahti saada, aga asjata. Sest just see, kes mind kinni hoidis, on väga tugev.

Nad viisid mind kusagilt läbi traataia, kust oli katki ja kust pääses tänavale. Ma olin üle pikaaja jälle väljas, aga ma hakkasin pabistama, et kuhu nad mind viivad. Mul hakkas ka üsna kohe külm, kuigi oli ca +34° päikese käes aga kuna mul olid ainult bikiinid, isegi jalas polnud midagi.

Ees ootas üks punane auto ja me lähenesime sellele..

Nii esimene osa:) loodan et see juba meeldib.