Ma leidsin mingi teeraja ja hakkasin mööda seda minema. Vaatasin ringi ja kogu ilu oli kadund. Haldjaid ei olnd enam. Mitte midagi ilusat. Tavaline mets. Ma hakkasin ümisema laulu "Süda vaikselt närbub" viisi. Tasapisi tulid haldjad tagasi. Aga kui pead pöörasin olid nad näinud. Aga nägin kedagi kes magas. Läksin tema poole. Kõik hüüdsid:Liam liam ärka üles. Suur vampiirkoletis tuleb sind sööma.
Võtsin ta õrnalt peapesale. Kõik jooksid suure kisaga ära. Äratasin väiksekese. Ta hakkas ära lendama aga sain ta kinni.
Mina:Ole rahulik. Ma ei tee sulle haiget.
Liam:Kes sa oled
Mina:Ma tulin ravimit otsima. Mind tehti vampiiriks. Aga ma ple halb ega midagi. Miks need teised mind kardavad?
Liam:Sest sa oled suur ja su ümber on vampiiri energijat.
Mina:Tõsiselt
Liam:Jaaa.
Mina:Mina küll midagi ei tunne.
Liam:Sa ei saagi. Sina ei tunne ega näe midagi. Ainult meie näeme. Haldjad.
Ta hakkas minema
Mina:Kus pool on ravim?
Liam:Vaata kaarti.
Ta jooksis ära. Võtsin kaardi kätte. Hakkasin mölda seda minema. Märgamatult kukkusin kaljult alla. Appi... nüüd on lõpp oli mu essa mõte.
Jätkub...
Loodan et meeldis. Vote. Comm. Sry et lühike.
ESTÁS LEYENDO
Üksi...
FantasíaSee lugu on ühest tavalisest koolitüdrukust. Teda noritakse koolis aga ta ei hooli sellest. Kui ta kooli vahetab muutub ta kellegiks õudsaks. Kui tahate teada kelleks ss peate lugema hakkama.
