Ma ei suutnud pead pöörata aga tegin seda ikkagi. Nägin mingit halli kogu. Vaikselt piiksatasin: "Tänan!" Ning ootasin vastust. "Kohtume õigel ajal... ss kui on kalad küpsed. Ss kui on mõistatus olemas. Ss kui sina oled tõsiselt valmis!" See kogu kadus. Ma ei olnd aru saand ta lobast mitre midagi. Ms kalad? Ms mõistatus? Mul on juba see. Kas ma saaks sellest asjast lahti? Ma ei saa. Eksju? Mitte kunagi. Neveeeeeeeeeeeee. Tüüpiline sõna. Nagu foreveeee eks. Nõmedus. Mis mõttes mitte kunagi? Nojah. Te ei saa kindlasti kogu mu jutust aru. Ma tunnistan ma ise kaa ei saa. Hakkasin edasi liikuma. Jõudsin ühte õudsesse. Veel kõledamasse metsa. Vampiirid olid iga nurga peal. Njh ma olen ka ju vampiir aga palju raskem on näha päris vampiir kes on sünnist saati nii olnd. Vaatasin ümbertringi ja õudus kadus. Sest ma nägin ühte imekena poissi...
Loodan et meeldis. Vota ja comm kui uut tahate
YOU ARE READING
Üksi...
FantasySee lugu on ühest tavalisest koolitüdrukust. Teda noritakse koolis aga ta ei hooli sellest. Kui ta kooli vahetab muutub ta kellegiks õudsaks. Kui tahate teada kelleks ss peate lugema hakkama.
