Noorteromaan ja seikluslugu Kus peategelane, 16 aastane Ramoona armastab üle kõige teisi narrida. Tavalisel kolmapäeval peab ta taaskord tunnirahuklassis oma matemaatikat lõpetama. Kui Ramoona klassiõde Teele, ärritab teda nii võrd, et too talle kallale sööstab siis Ramoona hella südamega ema mõõt saab täis. Ta saadab Ramoona terveks suveks murede, probleemide ja kakluste eest looduslaagrisse. Maale, kus Ramoona jaoks peale sita haisu ja pori mitte midagi paremat ei leidu. Lisaks sellele, et Ramoona isa haiglavoodis oma eluga võitleb on Ramoona elu üpris raske. Seega otsustab ta oma viha välja elada teiste peal. Suurem vend, kuulus korvpallur, kes hetkel sõjaväes peatub on õpetanud teda väiksest peale ennast kaitsma. Äkilise ja agressiivse iseloomuga hobune Dimond klapib täpselt Ramoona iseloomuga. Lisaks on terve suvi Ramoona jaoks täielik seiklus. Kui Ramoona ema arvas, et suudab laagriga kaklusi eemal hoida siis juba esimesel nädalal saadud kõne tõestab, et ta eksis. Muidugi kohalike poiste tähelepanu saanud Ramoona ei kavatsegi ennast tagasi hoida. Kas linna plika peab terve suve maal vastu? Tahaksin siia ära mainida, et esimesed viis peatükki on kirjutatud 13 aastase mina poolt seega võib alguses olla natuke cringe aga ma luban see läheb üle.

Ma pean tõdema, need muutused toimusid minu jaoks liiga kiiresti, eriti arusaamatult kiiresti tundub see mulle nüüd, mil sellele kõigele tagasi vaatan. See kiirus peegeldub ka mu kirjutistes, kuid vabandada pole mul mõtet. Selle pani kirja siiski 20 aasta tagune mina. Väike nooruk, kes nagu vastsündinud hirv uut kevadet avasilmi ja ettekujutlusteta avastab, ning ainult helgele keskendub. Samamoodi avastasin mina too aeg endale täiesti uusi maailmavaateid, olukordi. Ilma hoiatusteta. Liiga kiiresti. Ette vaatamata. Tagasi vaatamata. Loo eesmärk on tutvustada noorukite kasvueas ümbritsevaid valikuid ja tagajärgi üsna ekstreemse näite põhjal. Raamat räägib sellest kuidas ühe noore tütarlapse elu hakkab puht süütutel valikutel vedama ohtlikke teid pidi. Lugeja sukeldub peategelasega gängi, kus toimuv ei ole alati seaduslik, proovib asju, mida peategelane pole varem proovinud ning kogeb asju, nagu peategelanegi, esimest korda ja eelaimdusteta. Võib-olla tõestisündinud, võib-olla mitte.

Emily elu on täiuslik: tal on armastav perekond ja toetav sõbranna Vanessa. Suvevaheaeg on just lõppenud ja Emily koos Vanessaga astub ülikooli, kodust kaugele. Tema rahulik elu pööratakse pea peale, kui too kohtab Dawsonit...

"Meie kahe jaoks ei olnud kodu koht. See oli inimene." Kirjutatud 05-12 2015 !!!Jebba siin loos on palju kirjavigu ja kohe kindlasti pole see nii hea, aga ma kirjutasin selle 2015 seega come on, ja editimine ka ei kavatse juhtuda

Kaks täiesti erinevat inimest. Kaks täiesti erinevat maailma. Aga mis juhtub, kui see kõik saab üheks?

"See kõik on läbi. Ma ei taha olla kõigi vihavaenlane, sellepärast, et ma sinuga koos olen. Lihtsalt kõik on minu peale vihased. Mitte ainult Emily. See oli üks suur viga" karjusin ma Hendryle. "Ma ju armastan sind. Ma tean, see mis me või õigemini mida mina Emilyle tegin ei olnud õige, aga ma ei suudaks enam ilma sinuta elada! Palun jätame kõik nad ja lihtsalt oleme koos. Meil nagunii pole enam kedagi teist. Ma olen nõus sinu nimel oma sõpradest ja kõigest loobuma." ........................... Stella on 15.aastane tüdruk. Ta oli tavaline tüdruk. Ta polnud just populaarne tüdruk aga koolis läks tal ikkagi hästi. Seda kuni ühe päevani, mil kõik hakkas veel rohkem alla mäge minema. Ta tegi ühe vea, sest ta armus oma parima sõbranna poissi, mille tõttu kõik talle selja keerasid. Ja see ei jäänud ka ta viimaseks veaks... Aga kas see poiss tundis sama? Hush, Little Baby, Don't You Cry, Don't Cut Your Arms, Don't Say Goodbye, Put Down That Razor, Put Down That Knife, It May Be Hard, But You'll Win This Fight, We'll Be Right Here, Have No Fear, Find The Strength Within. See on sinu süü, Stella. Väljapääsu pole või siiski... Warning! Raamatu algus võib olla natukene liiga depresiivne ja raamat võib sisaldada kirjavigu.