(Kui te pole veel "Kummalist saatust" lugenud, aga plaanite, ei ole soovitatav siit enam edasi vaadata. "106 aastat peale surma", ja selle kirjeldus võivad avaldada müsteeriume, mis "Kummalises saatuses" on mõeldud hiljem avaldamiseks!) "106 aastat peale surma" on lühijutt teatud sündmusest Destini minevikus. Aasta on 1978. Sada kuus aastat on möödunud päevast, mil Destin Castro isa joobes olekus nende koju tuli ning poisi koos tema emaga vannitoas uputas. Nüüd, tahtmata alustada uut elu, on ema- ja poja vaim otsustanud jääda samasse elupaika. Ent ükski tühi maja ei jää tühjaks igavesti. Mida kauem veedetakse elu vaimuna, seda keerukamaks muutub enda varjamine inimmaailma eest. Eriti veel, kui neis kahes hakkavad toimuma muutused, mida saab seostada vaid deemonitega. Kui väga Destin ka püüab madalat profiili hoida, ei suuda ta maha raputada tunnet, et olla nähtamatu ei ole see, mida ta soovib. Veel enam vihkab ta olla kardetud. Kakskümmend kuus aastat tagasi kolis nende majja perekond Hogan. Ning just nüüd seisab Destinil ees suurim katsumus, et enda kohalolust mitte liigselt märku anda. Ent mida aeg edasi, seda enam hakkab Destin mõtlema, kas ta üldse tahabki enam sundida end nätamatuks jääma. Lugedes "106 aastat peale surma", tutvute sellega, milline oli Destini tõeline iseloom, ja saate lähema ülevaate sündmusele, mis tegi suure pöörde tema elus ning muutis kogu Destini olemust. Stock used to create the cover: house - FairieGoodMother.deviantart.com sky - K1ku-Stock.deviantart.com grass - Katikut.deviantart.com and elestrial.deviantart.com stars - KeReN-R.deviantart.com boy - Sunshine114.deviantart.com smoke - XResch.deviantart.com

Myla on 16-aastane tüdruk, kes käib päeval koolis ja öösel käib tööl, et toetada ennast ja oma vanaema. Ta pole kunagi kohtunud oma vanematega. Aga ühel õhtul, kui ta parajasti töölt tuleb, juhtub midagi, pimedas. Kuidas muudab see pime öö tema elu?

“We bury things so deep we no longer remember there was anything to bury."

Erised Amsterdam veedab suure osa oma ajast libahundina ringi hulkudes, sest see on ainuke viis mitte-millelegi mõelda. Mõrv, saladused ning võim kõnnivad peagi käsi-käes.

Stabiilse elukoha, kaaslase ja töö otsimine ei ole kunagi olnud Seren Coeli jaoks. Otsides rahu linnast, mille varjudes peituvad nii mitmedki saladused - seejuures ka tema enda omad - satub Seren juhuse läbi labürinti. Reaalsuse ja näilikkuse piir nihkub ning peagi ei tea noormees, keda võib usaldada ja kes teda usaldab. On aasta 2011, Wishdale'i linnaosas lööb laineid sari veidraid mõrvu. Peale 17. aastast karjääri detektiivitööga lõpparvet teha üritav Grey Easton on valmis lahendama oma viimase juhtumi. Mõrvari tabamine osutub arvatust kaelamurdvamaks, kui külmavereliste tapmiste taga ei tundu olevat ühtki loogilist motiivi ja ohvrite vahel puudub kindel seos. Pärast aastapikkust tulemusteta uurimist ja äkitselt lakanud mõrvu juurdlus maetakse. Möödunud on 3 aastat ning Wishdale'i linn areneb jõudsasti. Ajapikku ununenud lõpetamata mõrvamüsteerium kaevatakse uuesti üles, kui järgemööda inimesed surnuna välja ilmuvad. Noor uurija Nova Adams on valmis liikuma sissemurdmistelt mõrvadele. Koos Wishdale'i Politseiprefektuuri limiteeritud uurijaskonnaga peab ta punkti panema 4 aastat kestnud mõistatusele. Juurdluses toimub äkiline pööre, kui mõrvari käekiri muutub ja nähtavale ilmuvad esimesed tõendid ja esimene tunnistaja. Need üksi ei kindlusta aga edu ja kriitiline situatsioon, keerulised peresuhted ning tormiline minevik toob Nova töö- ja eraellu lisapingeid, mis ei soodusta sugugi juurdluse lahendamist. Surve kasvab veelgi, kui Nova avastab, et kalkuleeriv kurjategija on neist tükk maad kavalam ja ainuke võimalus temast võitu saada, on mängida reeglite vastu. © BlueBubble, 2015

Summerville'i väikest linnakest raputavad mõrvad samal ajal, kui kohalikku kooli ilmub uus õpilane Jeff Cooper. Hope Blake veedab oma päevad ümbritsetuna tüüpilisest väikelinna vaikusest ja Jeffersoni keskkooli olelusvõitlusest. Eluterve huumoriga sõbranna Chloe'i seltskonnas ja linna tabanud tragöödia valguses tunneb Hope teatavat kergendust, et saab hoiduda tegelemast isa surma järelkajaga, mis on jätnud lõhe tema suhetesse ema ja vennaga. Kergendust ei jätku kauaks, kui Hope hakkab kahtlustama, et Jeffi väline sarm on petlik ning viimane jookseb millegi eest. Kui tragöödia tabab tema perekonda taas, on Hope ellujäämise nimel sunnitud otsa vaatama teistsugusele reaalsusele. © BlueBubble, 2011-2012

"Tuul kraapis meeletult õhku, läbi selle oli pea võimatu kuulda kaugenevat undamist nagu äratuskella alarmi. Ükskõik, kuhu ka ei vaataks, kõikjal olid augud. Kiik oli pooleldi kustunud nagu oleks pilt lõpetamata. Pall, mis üle õue veeres, takerdus oksaraagudesse ja lõhkes, pildudes värvilisi kilde igas suunas laiali. Need söestusid peatselt ja jätsid punasele maapinnale kohvipurusarnase raja. Ma ei saanud peatuda, kui otse läbi tolmu kõndisin ning mööda poolikut tänavat edasi jalutasin. Teadsin, et keegi jälitab mind ja tal on plaan. Minul plaani ei olnud, ainult hoiatav alateadvus." Võimatu oli uskuda muinasjuttudesse, millega vanemad lapsi öösiti magama panevad. Mul ei olnud selleks põhjust. Nüüd, kui ma olen kaotanud selle ainsa inimese, kes mind reaalsuses hoidis, on väljamõeldised palju tõelisemad. Nüüd on mul põhjus neid karta. "Vaikus on alati midagi rohkemat kui torm." - Erich Maria Remarque © BlueBubble, 2012-2014

Uhh järsku kuulsin mingit lapse häält ja oma koera ma kuskil ei näinud. Oh shit, kas Toby läks nüüd mingi last hirmutama?!? Ma karjusin Tobyt aga teda ei olnud ei näha ega kuulda. Ma hoopis otsustasin, et mõtekam oleks mina selle lapse hääle järgi. Ma ei leidnud mingit last ega ka oma koera mitte kuskilt. Ma kõndisin edasi, sest ega midagi targemat teha polnud ja ma ei saa ju oma koera ka siia metsa niimoodi jätta...

Igal inimesel on oma Ingel. Aga kust kohast Inglid tulevad? Kuidas me Inglid endale saame? Mis siis saab, kui Ingel polegi Ingel või Ingliks olemine osutub palju raskemaks, kui arvata oli?