[Previously known as Always.] Gracie Hyde is eighteen and hasn't been in a single relationship. She wants a taste of the drug called love and wants to belong to someone without losing herself. Alastair Kerr is tired of being with new girls every other day and wants to find the one special girl who'll be his forever, without snatching his self away from him. As all stories go, they fall in love. But as reality goes, love isn't all that easy. And there's this possibility, that stolen hearts can be broken too. ••• Written between May 2015 and August 2015. All rights reserved® Copyright with the author Highest Ranking: #1 in Teen Fiction

Annabelle Kennedy is a normal sixteen year old unaffected by the craze of internationally famous Xavier Matthews. Annabelle won't let an eighteen year old pop star distract her for her ambitions of being a musician. Xavier Matthews doesn't know who he is anymore. His management has taken control of his very soul, so much so he doesn't like the music he makes. Organised by his management (AKA. His dad), Xavier Matthews is the star of 'his' reality TV; The Search for Cinderella. 100 completely random school girls will come to sunny California to the mansion where the games will begin. The aim; to be Xavier's date to the grand ball. He thought it's going to be just another crappy TV show, until Annabelle Kennedy gives him a rude awakening.' (JUST A FRIENDLY REMINDER that i wrote this however many years ago when I was 14 years old lol. Prepare yourself for a cliche filled, poorly edited book). I

Summerville'i väikest linnakest raputavad mõrvad samal ajal, kui kohalikku kooli ilmub uus õpilane Jeff Cooper. Hope Blake veedab oma päevad ümbritsetuna tüüpilisest väikelinna vaikusest ja Jeffersoni keskkooli olelusvõitlusest. Eluterve huumoriga sõbranna Chloe'i seltskonnas ja linna tabanud tragöödia valguses tunneb Hope teatavat kergendust, et saab hoiduda tegelemast isa surma järelkajaga, mis on jätnud lõhe tema suhetesse ema ja vennaga. Kergendust ei jätku kauaks, kui Hope hakkab kahtlustama, et Jeffi väline sarm on petlik ning viimane jookseb millegi eest. Kui tragöödia tabab tema perekonda taas, on Hope ellujäämise nimel sunnitud otsa vaatama teistsugusele reaalsusele. © BlueBubble, 2011-2012

Ütleksin, et Whitelane'i äärelinnast paremaks asi ei lähe... kuid siis ma valetaksin. Ma vihkan Whitelane'i südamest. Kõik, mis siin sünnib on nii etteaimatavalt üksluine ja tuim. Kõik, keda ma äärelinnas tean on kukupaid ning isegi sõnad 'põrgu' või 'kurat' tekitavad paanikat, nagu tuleks Jumal isiklikul mind karistama. See on õõvastama ajavalt vastikust tekitav. Selles kohas on kuritegevus peaaegu sajand täiesti olematu olnud. Mitte ükski kuritegevuse viidegi! Kuid see kõik muutus suvel, mil erinevad isikud, kellel polnud midagi ühist, hakkasid kaduma jäljetult, et ilmuda taaskord välja, kuid põhjuseta surnuna. Ka kool muutus, kuna sinna saabunud uus õpilane,Tristan Hale, tõmbas kõigi tähelepanu. Tema tähelepanu ei püüdnud aga keegi. Tema aura oli müstiline. Miski tema juures nõudis, et saaksin tema saladused teada, kuid talle ligipääs polegi nii kerge, kui algselt võib loota. Whitelane'i äärelinn pole enam sama. Äärelinn on läbimas muutusi, mida ma olen soovinud juba väikesest saati. Ma ei ole kindel, kas see, mis tuli, on tõesti see pääsetee pärapõrgust või hoopis vangistus põrguväravate taha. Minu nimi on Lydia Maine ning ma tervitan teid avasüli tutvuma minu pööraseks löödud eluga...

Suvi... selle kolme kuuga võib palju juhtuda. NB! KUI SA OLED UUS KES HAKKAB LUGEMA SIIS VÕTA TEADMISEKS ET ALGUS ON SITT AGA MA LUBAN ET SEE LÄHEB PAREMAKS!!! ;)

Mis saab siis, kui kaks võhivõõrast inimest peavad elama ühes korteris ning nad ei meeldi eriti üksteisele?

"Vaiksed inimesed võivad olla kõige ohtlikumad" sõnas Karl ja tulistas pikali kolmanda topsi. "Ja lõbusad inimesed võivad olla kõige kurvemad" lausus Emily ja võttis seejärel lonksu oma joogist. "Putukatõrje" on mõtlema panev lugu rõõmudest, muredest ja armastusest. Peategelane on sattunud vihkavasse koolikeskkonda, kust ei tundu väljapääsu olevat. Lõppude-lõpuks on ta kõigest üks tüütu kahjur, kes tuleb kõrvaldada.

"Lõpeta! Sa ei ole tegelikult selline. Ma tean, ma olen sinu paremat poolt näinud. See mida inimesed sinuga teinud on, see kõik ongi sind just selliseks muutnud." "Sa ei tea minu tunnetest midagi!" "Jah, aga ma tean milline su elu oli, siit edasi pole eriti raske mõelda mida sa tunned." "Jää vait! Sinul on hea rääkida ja kõigil teistel ka. Mitte keegi pole oma elus nii palju läbi elanud, kui mina." "Ma ju mõistan sind." "Aga sa ei tunne minu tundeid, mitte keegi ei tunne." Ma ei öelnud midagi, sest tema pilgust võis välja lugeda, et kui ma veel midagi ütlen, siis ta lööb mind jälle.

"Tema nimi on Hulit, Electra Hulit. Ta on kena ja esmapilgul perfektne. Aga tegelikult? See on ühe suve lugu, tema elu lugu. Kas lühikese aja jooksul armudes, selles hiljem pettudes, on võimalik kaotada mõistus?" LÄHEB PARANDAMISELE ____________________________________