See hetk ei saanud ma sõnakestki suust välja. Mulle tundus nagu mu hing rebitakse minu seest välja. Ma ei saanud hingata, mu jalad ei kandnud mind, nii et ma kukkusin põlvili põrandale. Olin tõepoolest suremas. Neljas osa tõotab kindlasti olla süngem, kui varasemad osad. Tegevus toimub viis aastat peale sõda. Kõik tegelased on saanud täiskasvanuks ning Anabell on iga hetkega kuningannaks saamisele lähemal, kuid ei tema ega keegi teine ei soovi seda. Enam ei ole võimalik päästa seda, mis tuleb, aga võibolla saab veel päästa seda, mis oli.

Lily elu muutus, kui ta vanemad surid autoavariis. Ta ei käinud sõpradega õues, ei rääkinud kellegagi peale oma tädi ja väljus oma toast ainult sööma&jooma&vetsu minnes. Ta tädi Ninale see muidugi ei meeldinud ja ta saatis ta salaja suvelaagrisse. Kas 17-aastane Lily on võimeline laagris olema jälle õnnelik? Leidma uusi sõpru või isegi uut armastust, peale seda, kui ta poiss teda enne autoavariid Lily parima sõbraga pettis. Salapärane poiss laagrist, parim sõber, kes Lilyt ta poisiga pettis, uued sõbrad, tüdrukud, kes teda kiusavad ja kirjasõber, kellega ta on aastaid internetis kirjutanud.

„On üks asi, mida ma olen juba tükimat aega tahtnud teha," ütles ta. „Mida siis?" küsisin, kuid vastuse asemel ta hoopis suudles mind. See oli minu elu esimene suudlus. Mõne hetke pärast astus ta väikse sammu minust eemale, et mu nägu näha. „Ma armastan sind," ütles ta ja jooksis minema. „Ja nüüd sa ütled mulle!" Just siis kui Anabellile hakkab tunduma, et on lõpuks Maagia eluga ära harjunud ja elu ei saaks kuidagi enam paremaks minna, läheb see kohe tunduvalt halvemaks. Imelikud asjad hakkavad juhtuma alustades telekate kadumisest, lõpetades suure sõjaga. Nüüd juba kolmandas osas ei ole enam lihtsaid võlutrikke ja tavalist kooli käimist, vaid armastus, reetmine, saladused ja kõike muud, mida te raamatut lugedes juba ise avastada võite.

„Te ju üritate mind praegu lihtsalt süüdlaseks teha, kuigi ma ilmselgelt ei ole süüdi. Ma võin ju loenguid pidada infotehnoloogiast ja arendada programme, aga see ei tähenda, et ma hakkan oma andeid raiskama, et mingit mõttetut videot üles laadida. Kui tahate võite terve maja läbi otsida, aga te ei leia midagi, sest pole midagi leida. Lihtsam oleks minu klassikaaslastel küsida, kus ma olin ja mida ma tegin." „Me kindlasti teeme seda," ütles uurija Levi. Nad tõusid püsti ja lahkusid vabandades aja raiskamise pärast, kuigi nad ei paistnud seda väga kahetsevat, ja keelasid mul riigist lahkuda. Kui kõik jutud tavaliselt algavad sellega, et elas kord üks tavaline tüdruk, kellega juhtus midagi erilist, siis see pole selline jutt. Sara on eluaeg teadnud, et ta on teistsugune ja ei sobi kokku mitte ühegi endavanusega. Ta on kinnine, salapärane, geniaalne...