"Sinust ei saa kunagi minu naist," ta vaatab mind tülgastunud pilgul ja ma langetan alandlikult pea. Ta haarab mu lõuast, lubamata mul ennast vältida. Tema külmad silmad, jäine hääl ja äkiline puudutus panevad mind värisema ning mu keha läheb hirmust pingesse. "Ära oota minu poolt mingeid tundeid, sest neid ei tule," teatab ta mulle lähemale kummardudes, nii et meie ninad peaaegu kokku puutuvad ja lisab: "Ma ei raiskaks elades oma armastust naisega, kes oli nõus minuga abielluma vaid raha pärast." Vahin talle otsa ja tunnen, kuidas mu süda valutab vajadusest talle siin ja kohe näkku karjuda, et see abielu polnud isegi minu valik. Ka mina ei tahtnud seda ja nüüd soovin ma veelgi enam, et oleksin keeldunud, isegi kui see oleks mulle mu elu maksnud. Aga ma ei tee seda, sest ma ei saa ja kui ma talle ka räägiks, ta tõenäoliselt ei usuks mind niikuinii. Kogu see asi on ka mulle arusaamatu ning vastik ja ma ei saa talle tema tundeid või õigemini nende mitte olemasolu kuidagi ette heita, sest ma ju ei lootnudki mingit õnne leida. Tema pole mu prints valgel hobusel ja mina pole kaugeltki tema printsess, keda ta päästma peaks, sest see siin pole mitte mingi armastuslugu. See on elu. Minu elu, mille üle mul puudub igasugune õigus otsustada.

Arie elab koos venna Mattiasega omaette korteris. Nende emal on uus elu arstist Roobertiga ja Arie noorema venna Kristjaniga ning oma kaht nooremat last käib ta vaatamas kordnädalas. 15-aastane tüdruk võtab omaette elamisest kõik, mis võimalik. Tema suvi möödub kiiresti, naudingu-ja piduderohkelt. Aga kui millalgi hakkab õde venna vastu midagi tundma? Siis muutub elu. Aga millalgi saab suvi läbi ja algab kool. Mis siis veel saama hakkab. Loo põhi on saadud raamatust "Surnud liblikad" mis on väga hea raamat, pärast seda pole ime kui mõni minu sugune pillima hakkab.

Gabrielle on 19 aastane tüdruk. Kes tuleb üle mitme aasta tagasi koju. Asjad on muutunud. Tema, kui ka lähedastega. Kunagine armastus, sõbranna, ema.... kui sovite rohkem teada saada..... kui meeldib või mitte siis ootan väga kommentaare! Ja vote😇

Meie nägude vahel on vaid paar sentimeetrit. "Sa ületasid piiri Reyes" sosistab ta hambaid krigistades mulle kõrva ning surub käe rusikasse. Cover-@jenzziiee

Üks hammustus muudab su maailma.

Aurora ja tema klass lähevad nädalaks lõpureisile Pariisi. Ühel õhtul otsustatakse minna kohalikule peole. Peol kohtab Aurora üht poissi Maxi. Nad said kohe jube hästi läbi, või oli see sellepärast, et Aurora ei olnud just kõige kainem igastahes peolt lahkuvad nad koos... Mis juhtub? Mis nendega edasi saab? Loe ja saad teada ;) cover: @jenzziiee e. minaa

Lilian on kooli kõige populaarsem tüdruk ning kui te arvate, et ta selle üle õnnelik on... siis te eksite. Sellega kaasnevad eelarvamused, osade arust on ta lahe, teiste arust jälle isekas bitch... kuigi mitte kumbki pool ei tunne teda isiklikult tegelikult üldse... Kas ta siis tõesti ei olegi tüüpiline populaarne tüdruk? (Järg raamatule "Klassireis", aga saab lugeda ka niisama) cover: @jenzziiee

- ''See on ju täielik klišee.'' - ''Võimalik.'' Lugemine omal vastutusel!

Lugu ühest tüdrukust, kes ei ole just kõige parema iseloomuga ja üritab varjata oma õrnemat poolt. Kas kõik aga muutub, kui ta leiab omale inimese kellega avameelselt suhelda? Kas kõik läheb alla mäge või paremuse poole? . . "Oled ikkagi veendunud selles mis sa eile ütlesid?" "See on sinu valik." "Minu valik?" "Sinu." "Sellisel juhul hakkame käima." . . . Caption kõlab ngu see oleks mingi tavaline romantiline lugu, kuid teades mind, siis ma ei suudaks iialgi mingi ilusa looga välja tulla.