ma ei kujuta ette mida 14-aastane mina siia kirjutaks...

Hayley is a normal girl, that is until one night theres a hammering at the door and she opens it to find Aelfric, and he is anything but a normal boy...

Peale seda, kui ta armus mängurisse, kes ilmselgelt jättis ta maha peale mängimist, otsustab Roxana Grande kätte maksta. Selle asemel, et lasta endaga mängida, on nüüd tema see, kes mängib mänguritega. Ent mis juhtub, kui see, kellega ta mängis, ei olnudki mängur? Mis siis, kui Roxyl oli temast valearusaam? Ning mis siis, kui ta .. armub Roxysse? Kas ta suudab Roxyle andeks anda, kas Roxy armub temasse või jääb külmaks ja jätkab mänguriks olemist?

"Tuul kraapis meeletult õhku, läbi selle oli pea võimatu kuulda kaugenevat undamist nagu äratuskella alarmi. Ükskõik, kuhu ka ei vaataks, kõikjal olid augud. Kiik oli pooleldi kustunud nagu oleks pilt lõpetamata. Pall, mis üle õue veeres, takerdus oksaraagudesse ja lõhkes, pildudes värvilisi kilde igas suunas laiali. Need söestusid peatselt ja jätsid punasele maapinnale kohvipurusarnase raja. Ma ei saanud peatuda, kui otse läbi tolmu kõndisin ning mööda poolikut tänavat edasi jalutasin. Teadsin, et keegi jälitab mind ja tal on plaan. Minul plaani ei olnud, ainult hoiatav alateadvus." Võimatu oli uskuda muinasjuttudesse, millega vanemad lapsi öösiti magama panevad. Mul ei olnud selleks põhjust. Nüüd, kui ma olen kaotanud selle ainsa inimese, kes mind reaalsuses hoidis, on väljamõeldised palju tõelisemad. Nüüd on mul põhjus neid karta. "Vaikus on alati midagi rohkemat kui torm." - Erich Maria Remarque © BlueBubble, 2012-2014

Kas Sina oled rahul sellisena nagu sa oled või ihkad Sa samuti olemaks vahel keegi teine? Äsja 16aastaseks saanud tüdruk Amy on sunnitud minema uude kooli, kus tema klassikaaslasteks osutuvad pealtnäha täiesti teistsuguse iseloomuga ja hoopis huvitavamad õpilased, kui Amy on harjunud nägema. Amy on otsustanud, et tahab tuua pisut põnevust oma halli argipäeva ja olla nendesarnane, samal ajal eitades oma tõelist mina.

Nicole on keskkooli õpilane, kes suudab pärast oma vanemate traagilist surma lugeda ja kuulda inimeste mõtteid, tunda nende aurasid ja näha tulevikku. Kõik aga muutub siis, kui ta kohtub salapärase - ja deemoniverd - Tristan Macce'ga, sest tema mõtteid tüdruk ei kuule. Kaanefoto tegi @Inge Vits ✎: 2012/13-2020 PS! See on esimene raamat samanimelisest triloogiast, seega ma loodan, et te jääte lugejaks, et rännata Nicole'i jälgedes. Teine raamat tuleb 2023. aasta esimeste kuude jooksul ja selle pealkiri on "Lange minu eest", nii et näeme siis seal. ;)

Järg loole "Savanna". Kui põgenemine ja võitlemine on lõpule jõudnud, hüüänid alistatud ning elu enam-vähem taastunud, kavatseb Selina tagasi saadud vabadust ära kasutada - olla koos Jake'iga nii palju, kui võimalik. Ehk isegi arendada nende suhet, et viia see järgmisele tasandile. Jake on tema teine pool, kõik, mida ta vajab. Mida enam nad koos on, seda kindlamaks Selina selles muutub. Kuni tuleb ilmsiks tõsiasi, mida Jake varjanud juba nende suhte algusest peale. Ühtäkki on kõik peapeale pööratud ja Selina ei suuda enam kindel olla, mida ta tunneb. Ühtäkki peab ta endale esitama küsimuse, mis võib muuta kõike. Kas ta on üldse mõeldud Jake'i armastama? Üks on kindel. Selinal on vaja aega. Aga kuigi ta püüab väita, et kõik on veel lahtine, paistavad asjad liikuvat vaid ühe kindla suuna jälgedes: Selina ja Jake peavad mõlemad edasi liikuma, üksteist unusama. Selina teab vaid seda, et vähemalt Jake ootab. Kuid Jake kaob. Ootamatult tõmmatud millegi veelgi suurema ja ohtlikuma tundmatusse keerisesse, peab Selina lootma Shane'i abile, et Jake leida ja ta päästa, enne kui on liiga hilja. Stock used to create the cover: eyes - my sister jaguar - MoonsongStock.deviantart.com girl - faestock.deviantart.com hair - arrsistable.deviantart.com grass - Katikut.deviantart.com sky - personal resources tree - markopolio-stock.deviantart.com

Indigo ärkab ühel hommikul jubeda unenäo peale. Sellise peale, mida lihtsalt ei unustata... kuid tema siiski üritab ja tagajärjed on talumatult valusad... Kahetsus ei aita...mitte miski ei aita. Südames vasardab ainult üks küsimus- Miks? Kas on võimalik saada üle lämmatavast süütundest? Kuidas taasleida enese kaotatud elu ja kas see ongi enam võimalik?