"Tuul kraapis meeletult õhku, läbi selle oli pea võimatu kuulda kaugenevat undamist nagu äratuskella alarmi. Ükskõik, kuhu ka ei vaataks, kõikjal olid augud. Kiik oli pooleldi kustunud nagu oleks pilt lõpetamata. Pall, mis üle õue veeres, takerdus oksaraagudesse ja lõhkes, pildudes värvilisi kilde igas suunas laiali. Need söestusid peatselt ja jätsid punasele maapinnale kohvipurusarnase raja. Ma ei saanud peatuda, kui otse läbi tolmu kõndisin ning mööda poolikut tänavat edasi jalutasin. Teadsin, et keegi jälitab mind ja tal on plaan. Minul plaani ei olnud, ainult hoiatav alateadvus." Võimatu oli uskuda muinasjuttudesse, millega vanemad lapsi öösiti magama panevad. Mul ei olnud selleks põhjust. Nüüd, kui ma olen kaotanud selle ainsa inimese, kes mind reaalsuses hoidis, on väljamõeldised palju tõelisemad. Nüüd on mul põhjus neid karta. "Vaikus on alati midagi rohkemat kui torm." - Erich Maria Remarque © BlueBubble, 2012-2014

"Tunnen nagu kõik minu elus oleks juhatanud mind sinu juurde. Minu hääl, minu südametuksed, minu kahetsus. Kõik. Ja kui me oleme koos siis minevik tundub olevat seda väärt sellepärast, kui ma oleks teinud kasvõi üht asja teisiti ei oleks ma kunagi kohtanud sind" Ma ei tea kas leian temas valguse mida nii kaua otsinud olen või õnne mida ma kunagi tundnud pole. Kuid tean,et kui ta valib pimeduse järgneksin ma talle terve oma hingega.

Kui Selina Olson oma parima sõbranna palvel ühele peole kaasa nõustus minema, ei oodanud ta seal just midagi tavatut juhtuvat. Ta ei osanud arvatagi, et järgmisel hommikul kuulutatakse üheksa peol viibinud isikut kadunuks, tema nende seas. Selina oli aga ainus, kes pääses. Ja see, mida ta sel ööl pealt nägi, muutis tema elu igaveseks. Elada normaalset elu pole kaugeltki nii lihtne, kui sa tead saladust, mis muudab suuresti sinu vaateid maailmast. Kui Selina pole enam kindel, keda ta usaldada saab, kui ohtlik koolikaaslane teda rahule ei jäta, ja kui ilmub välja müstiline poiss Shane, kes tekitab temas vaid aina rohkem küsimusi, on oma elu tagasi normaalseks saamine ilmselgelt võimatu. Veel enam, kui Selina taipab, et peab selgusele jõudma ka oma tunnetes Jake'i vastu Aga ka midagi muud on toimumas. Midagi, mis ohustab nii neid keda Selina armastab, kui ka teisi Blue Mist'i väikelinna elanikke. Ja mis kõige hullem - Selina leiab end selle ohu sihtmärgina. Stock used to create the cover: eyes - faestock.deviantart.com jaguar - meihua-stock.deviantart.com aesculapian snake - jasonsteelwildlifephotography.yolasite.com

Mida teha, kui reeglid ei luba koos olla inimesega, kes pakub armastust, mis pole määratud lõppema? Kas on üldse mõtet pead vaevata ja alatasa piinelda? Kas on õige vastamisi seista sellise riskiga? Skylynn on see, kes võtab riski ning sama saab öelda deemonliku Ethani kohta. Valed valikud, mis alguses tundusid õiged, kuid mitte ühtegi sammu ei saa olematuks teha. Sündmused pöörlevad hea ja halva vahel, ent mitte keegi ümbritsevatest hingedest ei oska ette arvata lõppu. Mis saab siis, kui on puhkenud särisev armastuseleek, mida on võimatu kustutada? ~ˇ~ Aeglustasin sammu ja vaatasin korraks selja taha. Näha polnud mitte midagi. Hingasin rahulikult sisse ja astusin otse edasi, vaadates veelkord hirmunult tagasi. Nägin, kuidas maja nurga tagant astus välja hoopis teistmoodi ebanormaalne nähtus. See oli nooruk. Ilus noormees. Neelatasin ja jäin seisma. Ebanormaalselt kaunis. Vot see oli kõige õigem kirjeldus temale. Korraks tekkis tunne, et tegu oli väljalõikega ajalehe kaanelt või siis heal juhul seisis minu ees ehtne modell. Pesumodelli pakkumine jooksis samuti peast läbi. Keha tundus olevat sama ilus kui näolapp. Näo proportsioonid olid rohkem kui korras ja näonahalt puudus vähimgi korts. Tänavanurgas oli küll küllaltki hämar, aga ma nägin selgesti tema kuldseid silmi, mis mind vaatasid. Tumepruunid juuksed olid veidikene sassis. Võiks öelda, et kõik tundus esmapilgul perfektne. Mehe rinnakorv liikus aeglaselt hingetõmmete rütmis ja ta hoidis oma käsi tugevasti rusikas. Kuldsed naerused silmad uurisid mind. Midagi tema hoiakus hirmutas mind. Võib-olla see, kuidas ta kordagi pilgutamata mind vaatas. Tema silmis peegeldus ainult nälg.