Melody, neiu, kes on enda elu jooksul elanud läbi liigagi palju ebameeldivat. Elanud üle kohutava trauma, talle aitab. Teda jätetakse maha ning tema jätab kõik maha. ☼☼☼ Järg jutule "Suudle mind"

Järg teosele «Haavatud». Möödunud on aasta päevast, mil Hope Blake ärkas haiglas aimdusega, et eelnevatest kuudest tema elus on jäänud nüüdseks ähmane hägu. Leppides teadmisega, et tegemist on ema surmast tingitud traumaga, üritab Hope allesjäänud suhteid kokku lappida ja kodukohaga hüvasti jätta, et uues linnas puhas lehekülg pöörata. Eden ei ole tüüpiline suurlinn ning kaugeltki mitte nii jumalik, kui selle nimetus. See on koht - päeval paradiis inimestele, öösel ebamaisele - mis sõltuvuse haardeis ja pimeduse saabudes põrandaalustes võrgustikes voogab. Ohtlik kant neile, kes selgelt tõmmatud piiridest üle astuvad. Enda teadmata avab Hope taas ukse minevikku ja juhuslik ebaõnn algatab sündmusteahela, mille peatamiseks on vaja vanad haavad lahti rebida. Hope ei aima aga, et tal pole nii turvaline, kui paistab, ja kaotatud kuud teenivad end kiiresti tasa. Siiski, miski pole enam endine: Devon on kaotanud oma julma kesta, nõrgestatud alluvusest Julesile ja Jeff võitleb sisemiste deemonitega, mille olemasolust tal aimugi polnud. Õppides tundma Lummutiste tegelikku korrumpeerunud maailma pole kellelgi neist vaba pääset koju. Eden tõi nad kokku, aga ees ei oota lõbusõit, vaid ralli valguse ja varju piiril. Eriti veel, kui vaenlase ja liitlase vahel on õhkõrn piir. © BlueBubble, 2015

"Ma ei hooli sinust," laususin raske südamega, kuna see oli suurim vale, mille ma välja suutsin mõelda. Tegelikult hoolisin ma temast rohkem, kui kunagi varem. Ma ei tohtinud murduda. "Sa ei kuulu enam siia. Lihtsalt, mine tagasi, kust sa tulid," lisasin, hoides oma hääle kindlalt. Pidin end talle tugevana näitama. Selle asemel, et mulle midagi öelda, naeratas ta õelalt, pööras selja ning kadus paksu metsa vahele. Ta jättis mu lagendikule jälgima kohta, kus ta alles hetk tagasi seisis. Mulle ometi nii lähedal. Tema rahulikud hingetõmbed kajasid endiselt mu kõrvus. Tundsin tema lõhna. Ma pidin ta unustama. Igaveseks.

"Linnud on vabadus!"

Minu olematu armulugu: Caroline Forbz oli alati teistsugune. Mitte et ta oleks keegi üleloomulik või nii (mis küll ei takistanud tal sellest unistada), aga tal oli teistsugune mõtlemine. Võimalik, et just selle pärast sattus ta kiusamise ohvriks eelmises koolis ning peale 3 aastat piina otsustas ta kooli vahetada. Ainuke, mida ta tahtis, oli uus algus. Ei miskit uut ega rumalat nagu armuda või midagi. Ent piisas 3 kuust, et talle jääks silma salapärane ja üksik Jason Lockwood, kellest esmapilgul midagi erilist ei arvakski, kuid õpi teda tundma! Tüdruk proovib elu eest poisi tähelepanu saada. Vahel see õnnestub, vahel mitte, kuid mida poiss tegelikult tema vastu tunneb? Ning miks ta on kogu aeg selline? Saladuslik, müstiline ning pigem üksik? Jasonil on saladus. Caroline'il samuti. Kas nad julgevad end üksteisele avada? * Skinny Love: Nad veetsid juba kogu aasta üksteist salaja armastades, kuid mitte kunagi seda üksteisele üles tunnistades. Nende vahel on kirg, kuid nad ei julge seda tunnistada - Caroline sellepärast, et ta häbeneb seda, ja Jason sellepärast, et ta on liiga arg oma tunnete tunnistamiseks. Jasoni saladus teeb keerulise veelgi keerulisemaks ega lase tal olla see, kes ta tegelikult on, rääkimata Carole tõe rääkimisest. Lisaks sellele peab Jason teesklema, et ei ole Carost huvitatud, flirtides uue klassikaaslasega. See rikub noorte "suhet", kuid midagi pole teha. Poisi boss Zack võiks muidu teha kõik vaid hullemaks. Caroline armastab Jasonit endiselt, kuid tema salatsev ja ignoreeriv olek hakkab teda üha rohkem häirima. Vähe sellest, tundub, et Caroline hakkab vaikselt armuma uude klassikaaslasesse, kellel on samuti saladus! Ta ei tea enam, mida ta tunneb ja kelle vastu. Armunelinurk, keerulised suhted. Kas Caroline ja Jason jäävad püsima? * Eellugu jutule "Ava mu süda"

Ühtäkki olen end leidnud olukorrast, kus ma justkui oleksin kellegagi koos, aga samas nagu ei ole ka... Noh, salatsemine on igatahes lõbus. Kuni keegi haiget saab.

Anna on tüdruk, enese arvates täiesti tavaline. Tal on suurepärane ema, töökoht, tulevikuplaanid prestiiže gümnaasiumi näol ning tal on Tormis. Kuid kogu senine elu pööratakse pea peale tema 16. sünnipäeval, kui tüdruk saadetakse kinnipidamisasutusse pärapõrgus, kus koolitatakse drastiliste meetmete abil noortest eestlastest välja sõdureid. Kuid Anna pole nagu iga teine 16aastane selles "koolis". Tema isal, siseministril ja kogu organisatsiooni juhil on tüdruku jaoks hoopis teised plaanid, kui vaid mitme tunnised jõutreeningud ja liblikanugade käsitsema õppimine. Kas Anna suudab kaine mõistuse säilitada? Kas ta suudab iseendaks jääda? Astu minu maailma ja saad teada...

Igas linnas elavad nii inglid kui deemonid. Nad ei puudu ka pisikesest linnast Redwoodist Seattle'i lähedal. Kummad on aga domineerivamad ning missugune sündmuste käik muudab 16-aastase Melrose'i elu? Kas võidab headus või kurjus?

▪ riivatu <1> häbematu, kõlvatu; solvatu, puudutatu ▪