Elu täis valu, kurbust ja reetmist. Selline on 16 aastase Sandra saatus. Ühel hetkel on tal head sõbrad ja armastav perekond, teisel hetkel kaovad kõik, nii sõbrad kui perekond kuni jälle hetkeni mil kõik on endine. Terve ta elu on olnud selline, kuni hetkeni mil saabub nende linna perekond, kelle saabumisel muutub kõik heaks, nagu halba polekski

Claire Walker on alati olnud ebatavaline neiu. Või, kui täpsustada, siis ta on aastaid näinud midagi ebatavalist. Inimesi, keda teised ei näe. Või kas need on üldse inimesed? Ta on vähehaaval sellega harjunud, kuid siis leiab aset midagi, mis muudab kõike. Vähehaaval muutub ka tema ise, kuigi need muutused pole talle sugugi meelt mööda.

Pimedus. Ma jooksen hing kurgus kinni. Tema sammud järgnemas mulle. Samm-sammult lähemale. Pimedus on mind endasse mässinud. Appi! Ma kukun. Ma langen. Lõppu ei paista tulevat. Külmus kriibib mu paljast nahka. Sammude kaja jõuab aina lähemale. Küünised rebimas mu nahka, silmad põlevad peas punased kui veri. Külm veri.

"Tunnen nagu kõik minu elus oleks juhatanud mind sinu juurde. Minu hääl, minu südametuksed, minu kahetsus. Kõik. Ja kui me oleme koos siis minevik tundub olevat seda väärt sellepärast, kui ma oleks teinud kasvõi üht asja teisiti ei oleks ma kunagi kohtanud sind" Ma ei tea kas leian temas valguse mida nii kaua otsinud olen või õnne mida ma kunagi tundnud pole. Kuid tean,et kui ta valib pimeduse järgneksin ma talle terve oma hingega.