„Te ju üritate mind praegu lihtsalt süüdlaseks teha, kuigi ma ilmselgelt ei ole süüdi. Ma võin ju loenguid pidada infotehnoloogiast ja arendada programme, aga see ei tähenda, et ma hakkan oma andeid raiskama, et mingit mõttetut videot üles laadida. Kui tahate võite terve maja läbi otsida, aga te ei leia midagi, sest pole midagi leida. Lihtsam oleks minu klassikaaslastel küsida, kus ma olin ja mida ma tegin." „Me kindlasti teeme seda," ütles uurija Levi. Nad tõusid püsti ja lahkusid vabandades aja raiskamise pärast, kuigi nad ei paistnud seda väga kahetsevat, ja keelasid mul riigist lahkuda. Kui kõik jutud tavaliselt algavad sellega, et elas kord üks tavaline tüdruk, kellega juhtus midagi erilist, siis see pole selline jutt. Sara on eluaeg teadnud, et ta on teistsugune ja ei sobi kokku mitte ühegi endavanusega. Ta on kinnine, salapärane, geniaalne...

Kui linna saabub suur tivoli, hakkavad inimesed järjest kaduma. Kõik kahtlused langevad tivoli omanikule Härra Viktorile. Muidugi eitab Härra Viktor kõike. Kas ta räägib tõtt? Mis juhtus kadunutega? Kas nad leitakse ülesse? Asjaolu teeb veel kahtlasemaks see, et sama tivoli oli 10 aastat tagasi samuti samas linnas. Ja inimesed kadusid toona ka. Peategelane Mia satub suurde seiklusesse. Täis vampiire, printsesse, koletisi ja palju muid olendeid. Kas ta saab oma eesmärgiga hakkama?

"Siin üleval on kõik nii teistmoodi..Mitte just otseselt..Inimesed on samad..Aga nad lihtsalt on kuidagi..Ilusamad ja rahulikumad..Siin on nii ilus..Kõik on nii vaikne ja olen justkui pilvedes kiikumas..Ise nii rahulik..Justkui kõik oleks korras..Aga tegelikult ju ei ole..Kuidas ma sain nii loll olla..Kuidas ma sellest läbi ei näinud?On ju tegelikult öeldud et vahest on vale liiga ilus..Liiga ahvatlev..Milleks siis tõtt vaja ?Kas seda on üldse vaja? Millest ma räägin..muidugi on..Kui poleks tõtt oleks ma ikka veel lõksus..Ilusate valede lõksus..Aitab probleemidest..Ma saan lõpuks puhata..Mu pea on tühi..Ma olen vaba.."