(Kui te pole veel "Kummalist saatust" lugenud, aga plaanite, ei ole soovitatav siit enam edasi vaadata. "106 aastat peale surma", ja selle kirjeldus võivad avaldada müsteeriume, mis "Kummalises saatuses" on mõeldud hiljem avaldamiseks!) "106 aastat peale surma" on lühijutt teatud sündmusest Destini minevikus. Aasta on 1978. Sada kuus aastat on möödunud päevast, mil Destin Castro isa joobes olekus nende koju tuli ning poisi koos tema emaga vannitoas uputas. Nüüd, tahtmata alustada uut elu, on ema- ja poja vaim otsustanud jääda samasse elupaika. Ent ükski tühi maja ei jää tühjaks igavesti. Mida kauem veedetakse elu vaimuna, seda keerukamaks muutub enda varjamine inimmaailma eest. Eriti veel, kui neis kahes hakkavad toimuma muutused, mida saab seostada vaid deemonitega. Kui väga Destin ka püüab madalat profiili hoida, ei suuda ta maha raputada tunnet, et olla nähtamatu ei ole see, mida ta soovib. Veel enam vihkab ta olla kardetud. Kakskümmend kuus aastat tagasi kolis nende majja perekond Hogan. Ning just nüüd seisab Destinil ees suurim katsumus, et enda kohalolust mitte liigselt märku anda. Ent mida aeg edasi, seda enam hakkab Destin mõtlema, kas ta üldse tahabki enam sundida end nätamatuks jääma. Lugedes "106 aastat peale surma", tutvute sellega, milline oli Destini tõeline iseloom, ja saate lähema ülevaate sündmusele, mis tegi suure pöörde tema elus ning muutis kogu Destini olemust. Stock used to create the cover: house - FairieGoodMother.deviantart.com sky - K1ku-Stock.deviantart.com grass - Katikut.deviantart.com and elestrial.deviantart.com stars - KeReN-R.deviantart.com boy - Sunshine114.deviantart.com smoke - XResch.deviantart.com

Ketlin on tavaline teismeline, kes elab ühes Eesti väikelinnas. Tal oli tavaline elu, tavalised sõbrad... Kuni tema kooli ilmub Adam Langdon. Poisi ebareaalselt kaunis välimus ning lummavad hallid silmad on midagi, millele mõtlemist ei suuda lõpetada peaaegu ükski tüdruk Ketlini koolis. Adamile lähedale saada pole aga nii lihtne. Ta keeldub alati kõikidest kutsetest, olgu need siis millised tahes. Ketlin ei plaani oma pead murda poisi üle, kellele tamal iialgi lootust ei oleks. Vähemalt selline on tema kavatsus esialgu. Kooli ning väikelinna ümbrusest hakatakse ühtäkki leidma surnukehi, ilma ühegi märgita sellest, mis nad tappa oleks võinud. Ja peale seda, kui tüdruku vanaema räägib talle asjadest, mida Ketlin ettegi poleks osanud kujutada, hakkab Ketlin vaikselt arvama, kas mitte Adam nende surmadega kuidagi seotud pole. Kuid mida rohkem Ketlin teada saab, seda ohtlikumaks asjad tema jaoks lähevad. Kuid üllatuseks ei pruugi tundmatu tapja temale ainsaks ohuks olla.