Deemon

„Ära tunne, ära tunne, lihtsalt ära tunne!" karjusin enda mõtetes.

Avasin vaikselt silmad ja nägin ainult verd, terve kooli koridori seinad olid punaseks värvitud.

Miks ma pean seda tundma? Miks ma ei võiks olla üks tavaline tüdruk?

Mu põlved hakkasid värisema ja silmad täitusid pisaratega. Mina tapsin nad. Langesin põlvili kümnete õpilaste verre, pisarad mööda põski voolamas.

„Miks ma ei suuda seda peatada!" karjusin üle koridori, kui langesin pikali ega varsti näinud peale pimeduse midagi, vaid kuulsin inimesi siia poole tulemas ja nende hääli.

(Osaleb EstBat kirjandusvõistlusel.)